Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laevade boikott jõuab kohtusse
«Soome seaduse järgi on teises riigis registreeritud firma vastu suunatud boikott seadusevastane, eriti veel kui selle laeva meremeestega on laevaomanikul sõlmitud kollektiivleping,» selgitas Eesti Mere-
laevanduse arendusdirektor Viktor Palmet.
Kuni otsuse langetamiseni paluvad eestlased boikoti Helsingi sadamas peatada. Edaspidi tuleb kõne alla ka laevade seisu tõttu tekkinud kahju sissenõudmine.
Taani tööandjate ametiühing on omakorda esitanud kohtusse hagi Taani meremehi ühendava ametiühingu vastu. Selle eesmärgiks on kuulutada boikott Århusi sadamas seadusevastaseks. Kohtumenetluse ajaks palutakse boikott peatada. Taani kohus lükkas otsuse langetamise uue aasta 4. jaanuarile ja seni kaupa Eesti laevale ei laadita.
«Me oleme valmis arutama konkurentsiküsimust kompleksselt, aga soomlased nõuavad üksnes meie meremeeste palgatõusu, keeldudes teistel teemadel vestlemast,» märkis Palmet. «Soomes ei pea laevaomanik meremehe puhul, kes on aastas maalt ära üle 180 päeva, sotsiaalmaksu maksma, meil aga peab ja see asetab meid ebasoodsamasse olukorda,» lükkas ta ümber soomlaste süüdistused eestlaste poolt dumpingu kasutamises.
Simo Zitting Soome meremeeste ametiühingust ütles, et boikott kestab seni, kuni soovitud kokkulepet pole saavutatud. Ta ütles, et Soome pool on valmis asja arutama, kuid Eesti Merelaevandus pole ilmutanud valmisolekut kompromissi saavutamiseks.
Zittingu sõnul ei ole õiglane, et Merelaevanduse norralastest ja taanlastest omanikud teenivad Eestis odavat tööjõudu kasutades suuri kasumeid.