Raske aasta sunnib ettevõtjat pingutama

Eesti kui globaalse majandusruumi tillukese tähe kustumisest räägib kõnekalt tõik, et majanduskasv on kahanenud mulluselt 11,4 protsendilt vahemikku, mida erinevad analüütikud mõõdavad nullist kuni kahe protsendini. Aeglustunud on tööstustoodangu kasv, samuti on alates augustist pidevalt vähenenud tööstustoodangu müük.

Kui mainitud näitajad on ettevõtja jaoks abstraktsed ja nendele isiklikus äris tavaliselt ei mõelda, siis laenuraha kallinemist tunnetab pea iga ettevõtja. Laenuintressid on alates mullu sügisest liikunud vaid tõususuunas ja ulatuvad nüüd juba 20% lähedale. Paljudel ettevõtjatel, kel napib käibevahendeid, on raske kätte saada kallistki laenuraha, sest seda pole Eesti rahaturul piisavalt. Kergem pole neilgi, kes tahaksid alustada uut projekti.

Kui suure augu tekitas mullune börsimulli lõhkemine meie ärimaastikule, võib alles nüüd mõõtma hakata. Mitme nulliga on tegelikku kaotust märkiv arv, ei saa me nähtavasti kunagi teada. Tänavune Maapanga krahh, Vene kriis ja idaturu ärakukkumine ei ole lasknud ettevõtteid börsikrahhist toibuda. Õnnetuste ritta pani punkti halb ilm, mis viis talumeestelt ligi veerandi põllusaagist.

Kui halvad majandusuudised kaaluvad tänavu üles head uudised, siis ometi oli lõppev aasta Eestile heas mõttes rekordiline -- saime 5,2 miljardit otseinvesteeringuid. Eesti ettevõtted on hoolimata Vene kriisist atraktiivsed Põhjamaade investoritele. Meenutagem Swedbanki tulekut Hansapanka ja Skandinaviska Enskilda Bankeni saamist Ühispanga strateegiliseks investoriks, Rakvere lihakombinaadi ostmist HK Ruokatalo OY poolt jne.

Majandusraskused on selgitanud tugevamad ettevõtted ja tulevasse aastasse lähevad nad kriisis karastunult. Vene turu ärakukkumine on ettevõtjaid õpetanud, et firma saatust ei maksa panna vaid ühele kaardile, on pannud nad riske hajutama. Samuti oskavad ettevõtjad paremini oma võimeid hinnata ning tegevust realistlikumalt planeerida, säästlikumalt majandada. Ehk on õpitu meeles ka aasta-paari pärast.

Paljusid ettevõtteid juhivad uued inimesed. Tegutsejatüüpi, aga ka äri ebaausalt ajanud juhid on pidanud loovutama koha võimekatele.

Ärimaastikul käib pidev korrastumine, aga see pole majanduse stabiilse arengu tingimustes nii märgatav kui mõõnaaegadel. Tänavused muudatused -- paljud ettevõtted on tegevuse lõpetanud, paljud omavahel liitunud ja osa omanikku vahetanud -- on toimunud ehk liialt kiirustades, pealesunnitult ja paljud asjad nihkuvad oma õigetele kohtadele tuleval aastal.

Pettekujutlusteta uude aastasse minek ei tähenda, et lootus paremusele tuleks maha matta. Me lihtsalt ei peida probleeme. Küllap on meie seas enamikus neid, keda raskused panevad rohkem pingutama. See on uue edu alus. Soovigem, et ka meie majanduspartnereil läheks hästi, et nemadki on kriisist midagi õppinud. Siis on edu tagatud.