Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti ongi sotsialismis, mitte teel sinna
Nõustudes Johannes Valki artikli «Lõhnab sundkollektiviseerimise järele», ÄP, 14.04) põhiseisukohtadega, ei jaga ma autori «optimismi», et Eesti on teel sotsialismile. Eesti on kahjuks sotsialismis.
Erinevalt klassikalisest, skandinaavialikust sotsialismist, on Eestis tegemist bütsantsliku «jaga ja valitse» haldussotsialismiga, mis on riigi ahnuse tasemelt sarnane skandinaavia mudeliga, kuid mis ei tule toime elementaarsete avalik-õiguslike ülesannetega, nagu teede korrashoid, sotsiaalsed tagatised, turvalisus jms.
Vaevalt saab kapitalistlikuks nimetada riiki, mis on kaheksa aasta jooksul erastanud vaid kaduvväikese osa maast, kus on kehtestatud kohaliku omavalitsuse universaalne eelisostuõigus kinnisasjade suhtes ja kus võtab normaalseks majandamiseks vajalike elementaarsete registritoimingute tegemine aega mitmeid kuid.
Ettevõtte tulumaksu kaotamine on väärt mõte, kuid esimeseks sammuks kapitalismi suunas peaks olema hoopis sotsiaalmaksu seaduse muutmine. Esmalt tuleks tõdeda, et Eesti sotsiaalmaks ei oma midagi ühist sotsiaalmaksuga selle tavalises mõttes (maks töötasult), vaid tegemist on sisuliselt tulumaksule lisatava täiendava maksuga. Seega, esmalt peaks riik avalikult tunnistama, et tulumaksukoormus on reeglina 26+33%, üksikutel erandjuhtudel aga 26%.
Majandusteooriast on teada, et enam kui 40% maks on suunatud negatiivseks peetava nähtuse väljasuretamisele (näiteks tubaka ja alkoholiaktsiis). Seega, enam kui 50% suurune maks ettevõtluselt on ettevõtlust suretav maks.
Eesti on kujunenud ametnike ja riigilt palgasaajate riigiks, mida peab üleval käputäis ettevõtjaid, kes on reeglina sunnitud loovutama enam kui pool väljateenitud rahast.
Ettevõtluskliima parandamiseks tuleks esmalt kaotada sotsiaalmaks töösuhtega mitteseotud tsiviil- ja äriõiguslikelt väljamaksetelt, nagu tööettevõtt, rent, nõukogu ja juhatuse liikme tasu jms. Samas tuleks kehtestada sotsiaalmaksu lagi (näiteks maksimaalselt kahele keskmisele kuupalgale vastav summa).
Ametnikud ja riigikogulased, kes elatuvad ettevõtjate arvel, kuid kulutavad suure osa oma ajast ettevõtjate ahistamisele, peaksid üle saama kadedusest ja lubama ettevõtjatel nautida mõistlikku osa ettevõtluse tulemist, mis jääb reeglina Eestisse ja elavdab majandust.
Sotsiaalmaksu seaduse muudatused stimuleeriks ettevõtjaid püsima Eestis, looma enam väärtusi, enam tarbima ja suurendama sellega ühiskondlikku koguprodukti.