21 aprill 1999

Turumajandus sallib ettevõtlikke

Inimloomusele on omane kahelda kõiges uues. Ettevõtete tulumaksust vabastamine toob endaga kaasa uue seaduse, mis nõuab harjumist. Kuid demokraatlikus riigis ei tehta seadusi kodanike dresseerimiseks, vaid nende heaolu suurendamiseks. Kuidas saab uus tulumaksuseadus seda teha?

Kõigepealt: juriidilisi isikuid pole olemas. Nad on fiktsioon, inimese ehk füüsilise isiku loodud raamistik ettevõtlusega tegelevate inimeste vastutuse piiramiseks. Kui maksustatakse ettevõtet, maksustatakse tegelikult ettevõtte omanikke. Ettevõtte omanikud on aga ettevõtlikud inimesed. Tänu nende edukale riskivõtmisele toimub majanduse areng. Majanduse areng väljendub nii kaudselt kui otseselt inimeste sissetulekute suurenemise läbi heaolu kasvus.

Uus tulumaksuseadus on vajalik Eesti aeglustunud majanduskasvu kiirendamiseks. Vabastades ettevõttesse reinvesteeritud kasumi tulumaksust, tagataksegi areng, mis lubab keskmise palga tõsta 9000 kroonini.

Tähtis on jälgida, et sissetulekute kasv põhineks efektiivsuse kasvul ega antaks järele survele suunata vabanevad vahendid palkade tõusuks uut väärtust vastu saamata.

Investeeringute tulumaksuvabastus on järjekordseks filtriks tugevamate ja arenemisvõimelisemate väljaselgitamisel. Turumajandus ei salli saamatuid. Ebaefektiivse majandamise negatiivsed tagajärjed võivad mõjuda koormavalt kogu ühiskonnale. Seepärast soovitan igal ettevõtjal teha kõik endast sõltuv, et vabanev raha kuluks tõesti investeeringutele ning seda ei võetaks lihtsalt kui easy money.

Nii ergutatakse heaolu kasvu ka kaudseid tegureid kasutades. Ettevõtete tulumaksu kaotamisega premeeritakse ettevõtlikkust, õigemini lõpetatakse selle pärssimine.

Uue tulumaksuseaduse esmane eesmärk on elavdada maksu alandamisega ettevõtlust. Ettevõtted hakkavad maksma tulumaksu ainult kasumi jaotamise korral ning tehingutelt, mida võib käsitleda kasumi varjatud jaotamisena.

Ei muutu füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamise alused. Füüsiliste isikute ettevõtte tulumaksu alandamine on võimatu, sest seda maksu maksavad ainult ettevõtted ehk juriidilised isikud.

Füüsilisest isikust ettevõtja on kõigepealt füüsiline isik ja alles siis ettevõtja. Teda saaks ettevõtluse tulust vabastada juhul, kui teda oleks võimalik poolitada kaheks -- üks osa tegeleb ettevõtlusega ja teine osa mitte. Siis oleks võimalik maksustada neid väljamakseid, mida üks osa teeb teisele. Paraku on inimene üks tervik.

Miks peaks siis üldse looma ettevõtteid? Suurim põhjus on piiratud vastutus, kuid mõjutada võivad ka ühistegevuse koordineeritus, pankade laenueeskirjad, lihtne aruandlus jm. Eks iga ettevõtja teab ise kõige paremini, miks ta just äriühingu ja mitte füüsilisest isikust ettevõtja kasuks otsustas. Kui lähtuda aga puhtalt maksude suurusest, on füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine soodsam. Ja nii on see ka uues tulumaksuseaduse eelnõus, kus kallutatakse kaussi küll ettevõtete poole, kuid füüsilisest isikust ettevõtja jääb endiselt paremasse seisu.

Rahandusminister Siim Kallas ja tema meeskond on veendunud osalusdemokraatia pooldajad. Kaasates võimalikult paljusid seadusandlikku tegevusse, on loota efektiivsemaid seadusi. Pole mõtet teha seadust, mida ei saa täita. Seepärast on esmaspäevast rahandusministeeriumi Interneti koduleheküljel (www.fin.ee) väljas kõik ministeeriumi koostatavad seaduseelnõud ja nende seletuskirjad. Sealhulgas ka investeeringud tulumaksust vabastav uus tulumaksuseadus.

Kõigil soovijail on võimalik avaldada oma arvamust ning osaleda seeläbi seaduseteksti koostamise diskussioonis. Loodan, et uuest algatusest saab traditsioon, mis leiab palju toetajaid, ning loodavad seadused jõuavad edaspidi kodanikeni läbimõeldult ja küpsetena.

Autor: Terko Jakobson

Hetkel kuum