Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigihaiglatesse 3 miljardit krooni

    Koguinvesteeringust on pool planeeritud katta riigieelarvest ja pool oleks Maailmapanga laen. Üleeile kohtus Eestisse saabunud Maailmapanga missioon sotsiaalminister Eiki Nestoriga, kus muu hulgas arutati ka laenu võtmist. Uus laenuprojekt oleks suurim investeering Eesti tervishoidu.
    Investeeringud jaguneks nii, et 1,5--2 mld krooni eest ehitatakse Tartusse uus ülikooli kliinikumikompleks, senised 14 eraldi asuvat kliinikumihoonet müüakse või lammutatakse. Tallinnas investeeritakse kuni 800 mln krooni Mustamäe haiglasse ja keskhaiglasse. 300 mln krooni saaks Pärnu haigla ja samapalju näiteks Narva haigla.
    Eestis viibiv maailmapanga tervishoiuprojekti koordinaator Toomas Palu sõnas eile, et Maailmapanga esialgse arvamuse kohaselt ei võimalda Eesti majandus 2 miljardi krooni suurust kohest investeeringut Tartu ülikooli kliinikumi uusehitusse. «Eesti suudaks tervishoiusüsteemi investeerida kõikidest allikatest kokku aastas 250--300 miljonit krooni,» märkis Palu.
    Palu lisas, et sel ja järgmisel nädalal Eestis viibiv Maailmapanga missioon ei tee uue tervishoiulaenu suhtes mingeid otsuseid.
    Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Isamaaliidu liikme Kalle Jürgensoni sõnul on Eesti riigil suhteliselt madal laenukoormus ning seetõttu tasuks Maailmapangalt laenu võtmist kaaluda. Samas märkis Jürgenson, et viimase paari aastaga on Eesti näitajad välismaailma silmis muutunud ebasoodsamaks ning laenutingimused võivad selle all kannatada. Seetõttu võiks enne suure laenu võtmist pisut oodata, nentis Jürgenson.
    Riigihaiglate olukord on hull, rääkis sotsiaalministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ahti Kallikorm. «Vananenud infrastruktuur, küte, elekter, ventilatsioon. Tohutud soojakaod, aknavahetused tegemata, rääkimata põhikonstruktsiooni hädadest -- paneelivahed on suured, uste ümbrused tühjad,» kirjeldas Kallikorm.
    Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima sõnul ei ole õiglane taotleda Maailmapangast ja eelarvest raha vaid riigihaiglatele. Ka munitsipaalhaiglad vajavad investeeringuid, Tallinna haiglad lähiaastatel umbes 300 mln krooni. Kõige sandimas seisus on Keldrima sõnul hooldushaigla hooned, järgneb Järve haigla. Keldrimal on kavas Maailmapanga esindusega kohtuda täna.
    Mustamäe haigla direktor Ralf Allikvee sõnas, et riigieelarvest pole nende haiglale sel aastal ette nähtud kroonigi investeeringuid. Mustamäe haiglas vajaks eelkõige rahasüsti operatsiooniblokk. Eelmisel aastal sai Mustamäe haigla valitsuse reservfondist 4 miljonit krooni kahe diiselgeneraatori ostmiseks, et haiglal oleks alternatiivne energiaallikas võimalike erijuhtumite jaoks. Kuid nende generaatorite paigaldamiseks tuleks investeerida veel paar miljonit krooni, seda raha ei ole valitsus aga leidnud ja generaatorid seisavad kasutult, lisas Allikvee. Tema arvestuste järgi läheks Mustamäe haigla renoveerimine maksma 250--300 miljonit krooni.
    Mustamäe haigla renoveerimisplaan on Kallikormi sõnul samuti kavas, ettepanek on tehtud Rootsi abiorganisatsioonile SIDA. «Loodame, et 2000. aasta kevadeks saame selgeks, kui palju Mustamäe haigla renoveerimine maksma läheb, ja eeljoonised, mismoodi see maja tuleks ümber ehitada,» rääkis Kallikorm. SIDA oleks rahastaja, kes korraldab Rootsis konkursi leidmaks selle meditsiiniasutuse rekonstrueerimise korraldajat.
    Eelmise tervishoiulaenu andis Maailmapank 1995. a 18 mln USA dollarit (265 mln Eesti krooni), millele Eesti on pannud sama palju juurde. Suurem osa rahast on läinud suvel Tartus avatava biomeedikumi ehitusse, aga ka haigekassa süsteemi loomisele, rahvatervise edendamisse. Esimese tervishoiulaenu tagasimaksmine algab 2000. aastal ja kestab kümme aastat.
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Tähelepanu Lätis liigeldes: naaberriik paneb püsti keskmise kiiruse kaamerad
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.

Olulisemad uudised

Selgusid Eesti parimad iduettevõtted ja asutajad
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.