Riigihaiglatesse 3 miljardit krooni

Koguinvesteeringust on pool planeeritud katta riigieelarvest ja pool oleks Maailmapanga laen. Üleeile kohtus Eestisse saabunud Maailmapanga missioon sotsiaalminister Eiki Nestoriga, kus muu hulgas arutati ka laenu võtmist. Uus laenuprojekt oleks suurim investeering Eesti tervishoidu.

Investeeringud jaguneks nii, et 1,5--2 mld krooni eest ehitatakse Tartusse uus ülikooli kliinikumikompleks, senised 14 eraldi asuvat kliinikumihoonet müüakse või lammutatakse. Tallinnas investeeritakse kuni 800 mln krooni Mustamäe haiglasse ja keskhaiglasse. 300 mln krooni saaks Pärnu haigla ja samapalju näiteks Narva haigla.

Eestis viibiv maailmapanga tervishoiuprojekti koordinaator Toomas Palu sõnas eile, et Maailmapanga esialgse arvamuse kohaselt ei võimalda Eesti majandus 2 miljardi krooni suurust kohest investeeringut Tartu ülikooli kliinikumi uusehitusse. «Eesti suudaks tervishoiusüsteemi investeerida kõikidest allikatest kokku aastas 250--300 miljonit krooni,» märkis Palu.

Palu lisas, et sel ja järgmisel nädalal Eestis viibiv Maailmapanga missioon ei tee uue tervishoiulaenu suhtes mingeid otsuseid.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Isamaaliidu liikme Kalle Jürgensoni sõnul on Eesti riigil suhteliselt madal laenukoormus ning seetõttu tasuks Maailmapangalt laenu võtmist kaaluda. Samas märkis Jürgenson, et viimase paari aastaga on Eesti näitajad välismaailma silmis muutunud ebasoodsamaks ning laenutingimused võivad selle all kannatada. Seetõttu võiks enne suure laenu võtmist pisut oodata, nentis Jürgenson.

Riigihaiglate olukord on hull, rääkis sotsiaalministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ahti Kallikorm. «Vananenud infrastruktuur, küte, elekter, ventilatsioon. Tohutud soojakaod, aknavahetused tegemata, rääkimata põhikonstruktsiooni hädadest -- paneelivahed on suured, uste ümbrused tühjad,» kirjeldas Kallikorm.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima sõnul ei ole õiglane taotleda Maailmapangast ja eelarvest raha vaid riigihaiglatele. Ka munitsipaalhaiglad vajavad investeeringuid, Tallinna haiglad lähiaastatel umbes 300 mln krooni. Kõige sandimas seisus on Keldrima sõnul hooldushaigla hooned, järgneb Järve haigla. Keldrimal on kavas Maailmapanga esindusega kohtuda täna.

Mustamäe haigla direktor Ralf Allikvee sõnas, et riigieelarvest pole nende haiglale sel aastal ette nähtud kroonigi investeeringuid. Mustamäe haiglas vajaks eelkõige rahasüsti operatsiooniblokk. Eelmisel aastal sai Mustamäe haigla valitsuse reservfondist 4 miljonit krooni kahe diiselgeneraatori ostmiseks, et haiglal oleks alternatiivne energiaallikas võimalike erijuhtumite jaoks. Kuid nende generaatorite paigaldamiseks tuleks investeerida veel paar miljonit krooni, seda raha ei ole valitsus aga leidnud ja generaatorid seisavad kasutult, lisas Allikvee. Tema arvestuste järgi läheks Mustamäe haigla renoveerimine maksma 250--300 miljonit krooni.

Mustamäe haigla renoveerimisplaan on Kallikormi sõnul samuti kavas, ettepanek on tehtud Rootsi abiorganisatsioonile SIDA. «Loodame, et 2000. aasta kevadeks saame selgeks, kui palju Mustamäe haigla renoveerimine maksma läheb, ja eeljoonised, mismoodi see maja tuleks ümber ehitada,» rääkis Kallikorm. SIDA oleks rahastaja, kes korraldab Rootsis konkursi leidmaks selle meditsiiniasutuse rekonstrueerimise korraldajat.

Eelmise tervishoiulaenu andis Maailmapank 1995. a 18 mln USA dollarit (265 mln Eesti krooni), millele Eesti on pannud sama palju juurde. Suurem osa rahast on läinud suvel Tartus avatava biomeedikumi ehitusse, aga ka haigekassa süsteemi loomisele, rahvatervise edendamisse. Esimese tervishoiulaenu tagasimaksmine algab 2000. aastal ja kestab kümme aastat.