Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuameti superandmebaas
Valitsus on asutanud riikliku registri (RT I 1999, 34, 449), kuhu maksuamet ja tolliamet hakkavad koguma infot maksumaksja, maksu kinnipidaja ning sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatavate kohta. Maksumaksjate ja maksu kinnipidajate riiklikku registrit võib nimetada maksuameti superandmebaasiks, sest sinna kogutakse ka selliseid andmeid, mida vähesed inimesed oskavad ette kujutada.
Registrisse kantakse ka andmed inimeste sidevahendite, varasemate nimede ja pangakontode ning laste, vanemate ja abikaasa kohta. Samuti kogutakse andmeid isikute kohta, kes omavad vähemalt 5% teise äriühingu osade või aktsiatega esindatud häältest.
Äriühingute kohta märgitakse ka andmed tema sidus- ja tütarühingute kohta.
Igaüks võib saada sellest andmebaasist teavet enda kohta ning anda kirjaliku nõusoleku maksuametile enda kohta käiva info avaldamiseks kolmandatele isikutele.
Kui keegi soovib teada, kas isik on käibemaksukohustuslasena registreeritud, siis selle kohta piiranguid ei ole. Seadus näeb ette ka mitmetele riigiorganitele õiguse saada registrist teavet. Andmete väljastamine registrist on tasuta.
Uus register ei too kaasa maksumaksjale ega maksu kinnipidajale lisakohustusi. Registrisse saadakse andmeid eelkõige maksudeklaratsioonidest, teistest riiklikest registritest, ettekirjutustest. Põhimõtteliselt pidasid maksuamet ja tolliamet ka varem arvestust maksumaksjate ja maksu kinnipidajate maksusaldode kohta. Registri asutamine ei muuda kindlasti midagi kohe, kuid arvatavasti suudab maksuamet edaspidi paremini kontrollida seotud isikute vahelisi suhteid ning kogu maksusüsteemi.