Infot edastades peaks olema informatiivne

ÄP artiklis «Bensiin kallines hilinedes» (19.04) oli kahetsusväärne eksitus -- kommentaaris väitsin, et AS Statoil Eesti on kuuga kasumimarginaali tõstnud kaks korda.

Vabandan Statoili ees kiirustamisest tingitud arvutusvea pärast, kuid jään enda juurde, et 14. aprillil Eesti Statoili poolt bensiini jaehinna tõstmine keskmiselt 15 senti oli põhjendamatu. Minu väidet tõestas mõni päev hiljem ka Statoil ise, langetades jaehinda taas 15 senti. Bensiini E95 hind oli aga selle aja jooksul kerkinud Rotterdami sadamates 155 dollarilt 163 dollarile tonn ehk 1,70 kroonilt 1,81 kroonile liiter.

Nafta hinnaralli algas märtsi keskel pärast naftat eksportivate riikide organisatsiooni (OPEC) nn Haagi kokkulepet toornafta toodangukvootide kärpimise kohta alates aprillist. Bensiini (E95) hind Rotterdami sadamas oli enne kokkulepet ca 125 dollarit tonn ehk 1,35 krooni liiter. Bensiini jaehind oli sel ajal 6,45 krooni. Lahutades käibemaksu ja aktsiisi, saame suuremate jaemüüjate kasumimarginaaliks 1,10 krooni liitrilt.

Päev pärast seda, kui Statoil Eesti tõstis bensiini jaehinna 7,20 kroonini liiter, oli bensiini hind Rotterdamis 156 USD/t (1,70 kr/l), Statoili kasumimarginaaliks saame seega 1,40 krooni liitrilt, mis teeb selle kasvuks umbes kuu aja jooksul 27 protsenti, mitte kaks korda, nagu kõnealuses artiklis nimetasin.

Arvutused on ligikaudsed, lähtudes bensiini hindadest Amsterdami, Rotterdami ja Antverpeni sadamates. Siia lisanduvad transpordi-, kindlustus- ja laadimiskulud, mille suurusjärk peaks olema umbes 10--15 senti liitri kohta.

Numbrid numbriteks, probleem on veidi laiem. Eesti suuremad kütusemüüjad on hindade tõstmise-alandamise põhjendamisel väga kidakeelsed. Viidatakse toornafta hinna tõusule (langusele) maailmaturul, dollari kursile. Kõik. Kui suur osa bensiini hinna struktuuris on toornafta hinnal, ei oska keegi öelda. Seda teavad ilmselt vaid naftatöötlemistehased. Usutav oleks rääkida naftatöötlustehase müügihinna või bensiini hinna tõusust sadamas konkreetse numbri, protsendi võrra.

Olen ka varem tähelepanu juhtinud, et bensiini maailmaturuhinda pole olemas. Ei ole olemas isegi toornafta maailmaturu hinda. Naftabarreli hind New Yorgi kaubabörsil ja rahvusvahelisel naftabörsil Londonis võib erineda kuni 2 dollarit. Nafta maailmaturu indikaatorhinnaks (benchmark) on brenti segu ühe kuu futuurhind Londonis. Bensiini hind sadamates sõltub peale toornafta hinna ka naftatehase asupaigast (sealne maksukoormus, tööjõu hind jm), mille tõttu tehaste väljamüügihinnad erinevad tublisti. Põhjamere sadamates on praegu bensiini hind 5 dollarit madalam kui Rotterdamis.

Minu üleskutse kütusefirmadele -- edastades ajakirjandusele informatsiooni, olge ka informatiivsed!