• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Infot edastades peaks olema informatiivne

    ÄP artiklis «Bensiin kallines hilinedes» (19.04) oli kahetsusväärne eksitus -- kommentaaris väitsin, et AS Statoil Eesti on kuuga kasumimarginaali tõstnud kaks korda.
    Vabandan Statoili ees kiirustamisest tingitud arvutusvea pärast, kuid jään enda juurde, et 14. aprillil Eesti Statoili poolt bensiini jaehinna tõstmine keskmiselt 15 senti oli põhjendamatu. Minu väidet tõestas mõni päev hiljem ka Statoil ise, langetades jaehinda taas 15 senti. Bensiini E95 hind oli aga selle aja jooksul kerkinud Rotterdami sadamates 155 dollarilt 163 dollarile tonn ehk 1,70 kroonilt 1,81 kroonile liiter.
    Nafta hinnaralli algas märtsi keskel pärast naftat eksportivate riikide organisatsiooni (OPEC) nn Haagi kokkulepet toornafta toodangukvootide kärpimise kohta alates aprillist. Bensiini (E95) hind Rotterdami sadamas oli enne kokkulepet ca 125 dollarit tonn ehk 1,35 krooni liiter. Bensiini jaehind oli sel ajal 6,45 krooni. Lahutades käibemaksu ja aktsiisi, saame suuremate jaemüüjate kasumimarginaaliks 1,10 krooni liitrilt.
    Päev pärast seda, kui Statoil Eesti tõstis bensiini jaehinna 7,20 kroonini liiter, oli bensiini hind Rotterdamis 156 USD/t (1,70 kr/l), Statoili kasumimarginaaliks saame seega 1,40 krooni liitrilt, mis teeb selle kasvuks umbes kuu aja jooksul 27 protsenti, mitte kaks korda, nagu kõnealuses artiklis nimetasin.
    Arvutused on ligikaudsed, lähtudes bensiini hindadest Amsterdami, Rotterdami ja Antverpeni sadamates. Siia lisanduvad transpordi-, kindlustus- ja laadimiskulud, mille suurusjärk peaks olema umbes 10--15 senti liitri kohta.
    Numbrid numbriteks, probleem on veidi laiem. Eesti suuremad kütusemüüjad on hindade tõstmise-alandamise põhjendamisel väga kidakeelsed. Viidatakse toornafta hinna tõusule (langusele) maailmaturul, dollari kursile. Kõik. Kui suur osa bensiini hinna struktuuris on toornafta hinnal, ei oska keegi öelda. Seda teavad ilmselt vaid naftatöötlemistehased. Usutav oleks rääkida naftatöötlustehase müügihinna või bensiini hinna tõusust sadamas konkreetse numbri, protsendi võrra.
    Olen ka varem tähelepanu juhtinud, et bensiini maailmaturuhinda pole olemas. Ei ole olemas isegi toornafta maailmaturu hinda. Naftabarreli hind New Yorgi kaubabörsil ja rahvusvahelisel naftabörsil Londonis võib erineda kuni 2 dollarit. Nafta maailmaturu indikaatorhinnaks (benchmark) on brenti segu ühe kuu futuurhind Londonis. Bensiini hind sadamates sõltub peale toornafta hinna ka naftatehase asupaigast (sealne maksukoormus, tööjõu hind jm), mille tõttu tehaste väljamüügihinnad erinevad tublisti. Põhjamere sadamates on praegu bensiini hind 5 dollarit madalam kui Rotterdamis.
    Minu üleskutse kütusefirmadele -- edastades ajakirjandusele informatsiooni, olge ka informatiivsed!
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Raadiohommikus: investeerimistarkus, kriisistrateegiad ja parim juht
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.