Kurss jääb samaks

«Peamine uudis on see, et valitsuskabinetis ei toimunud sisuliselt mingeid kvalitatiivseid muutusi,» kirjutab päevalehe Vremja kommentaator Tatjana Malkina. Mõned liberaalid vahetasid kohti ning Nikolai Aksjonenko vahetas esimese asepeaministri kohal välja vanameelse Juri Masljukovi.

Suurim üllatus oli Mihhail Zadornovi nimetamine Vene majanduspoliitika eest vastutavaks esimeseks asepeaministriks. Peaminister Sergei Stepashini kandidaadi, Harvardi haridusega riigiduuma eelarvekomisjoni juhi Aleksander zhukovi, jättis Jeltsin viimasel hetkel kinnitamata.

Selle manöövriga näitas Jeltsin, et viimane sõna valitsuskabineti moodustamisel on presidendil, ehkki uus valitsus sündis paljus kompromissina Jeltsini administratsiooni ja peaministri vahel.

Lisaks käis kulisside taga äge võimuvõitlus mõjuka ärimagnaadi Boriss Berezovski ning endise erastamisjuhi Anatoli Tshubaisi vahel, kes püüdsid kumbki «oma mehi» valitsusse suruda. Esimeseks asepeaministriks nimetatud endine raudteeminister Nikolai Aksjonenko on väidetavalt «Berezovski mees» ning jõuka magnaadiga seostatakse ka uue siseministri Vladimir Rushailo nime.

Mihhail Zadornovi tähtsaim ülesanne uues ametis on laenuläbirääkimiste jätkamine IMFiga, et kindlustada 4,5 mld dollarilise laenu väljamaksmine. Raha on Venemaal hädasti vaja riigi 140 mld dollarilise välisvõla teenindamiseks. Enne tuleb aga riigiduumas vastu võtta rida ebapopulaarseid seadusi, mis on IMFi laenu tingimuseks.

Venemaa tahab oma välisvõlad restruktureerida ning alustas selleks sel nädalal läbirääkimisi nn Londoni klubi kreeditoridega. Kõne all on NSVL ajast pärineva 900 mln dollarilise võla pikendamine, millelt tuleva nädala kolmapäeval tuleks intressideks ära maksta 216 miljonit dollarit. Läbirääkimiste edus kahtlev reitinguagentuur Fitch IBCA on aga kõigi Venemaa välislaenude reitingut alandanud CC või CCC-le, mis on sisuliselt viimane piir enne maksujõuetuks kuulutamist.

Kokku tahab Venemaa nii kiiresti kui võimalik restruktureerida 16 mld dollari eest välislaene sel ning tuleval aastal tagasimaksmisele kuuluvast 34 mld dollarist.

Olulisematest majandusvaldkondadest ei näe analüütikud suuremaid muudatusi ka Vene energeetikapoliitikas, ehkki uus minister Viktor Kaluzhni lubab eksporti kärpida.

Nafta ja gaasi suur osakaal valdavalt tooraine ekspordile tuginevas Vene majanduses lubab siiski eeldada, et nafta eksport jääb endiselt prioriteetseks. Praegu ulatub eksport endistest Nõukogude Liidu vabariikidest umbes 4 mln barrelini päevas, mis pole kaugel 1986. a püstitatud rekordist 4,25 mln barrelit päevas.

Suured naftakompaniid on eravalduses, mis vähendab veelgi riigi võimalusi naftaeksporti piirata.

Autor: ÄP

Hetkel kuum