Soome võtab ohjad

Paremat algust oma eesistumisperioodile kui president Martti Ahtisaari naasmine Belgradist koos Kosovo rahulepinguga olnuks Soomel raske soovida.

Samas tõotab Kosovo taastamisest ning Balkani stabiliseerimisest kujuneda Soome presidentuuri üks suuremaid katsumusi.

Ja seda ajal, kus peamine ELi poliitikat kujundav organ Euroopa Komisjon on eelmises koosseisus ametist tagandatud ja uus on veel nimetamata.

Soome eesistumisel tuleb määratleda Kosovo ja Lääne-Balkani sõjajärgse ülesehituse põhimõtted ning rahastamine, mis sisuliselt tähendab Agenda 2000 vaevalt lõppenud eelarvevaidluste taasavamist. Seni on ära otsustatud vaid humanitaarabi eraldamine 200 miljoni euro suuruses summas. Tõeline kemplemine algab siis, kui kõne alla tuleb kümnete miljardite dollarite leidmine Kosovo sõjapurustuste likvideerimiseks.

Lisaks tuleb Soomel ELi juhtriigina ette valmistada Albaania, Horvaatia, Makedoonia ja Jugoslaavia kutsumine bloki liikmeks, mille abil Brüssel loodab kindlustada piirkonna demokraatliku arengu ja rahu. Majanduslikult arengult pole ükski neist ligilähedalgi viiele Ida-Euroopa riigile, kellega kõnelused on alanud.

Uue teravusega on Kosovoga seoses üles kerkinud vajadus ELi ühtse julgeolekupoliitika arendamiseks.

ELi laienemine tõuseb päevakorda sügisel. Oktoobriks esitab Euroopa Komisjon raportid kandidaatriikide ettevalmistustest ELiga ühinemiseks. Selle põhjal võib detsembris toimuv Helsingi tippkohtumine otsustada uute riikide edutamise esimeses ringis liitumiskõnelusi pidavate riikide hulka. Soome on lubanud kiirendada läbirääkimisi Poola, T?ehhi, Ungari, Sloveenia ja Eestiga, kuid sooviks järgmises kõnelustevoorus näha ka Lätit ja Leedut, Bulgaariat, Rumeeniat, Slovakkiat ning võibolla Maltat.

Soome eesistumise ajal algavad ettevalmistused järgmiseks valitsustevaheliseks konverentsiks, mis peab jätkama ELi institutsioonide reformimist.

Soome soovib olulist edasiminekut ka ELi ja Venemaa suhetes, mida formaalselt reguleerib Kölni tippkohtumisel vastu võetud strateegia. Seda toetab ka nn Põhjala dimensioon, mille konkreetsemateks eesmärkideks on gaasijuhtme rajamine Venemaalt Soome kaudu Lääne-Euroopasse, Helsingi--Peterburg--Moskva kiirtee ning parema maanteeühenduse loomine Moskvast Berliini ja Pariisi. Ilmne koostöövaldkond on ka Venemaa tuumaohutuse tagamine.

Soomel tuleb ette valmistada ka ELi seisukohad jaanuaris algavaks maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) uueks kõnelustevooruks, mille päevakorras on muuhulgas kaubandustõkete kõrvaldamine teenuste ja põllumajandussektoris. See ei ole kerge, kui arvestada, et suurem osa Agenda 2000 põllumajandusreformi paketist lükati edasi.

Raskustest hoolimata on Euroopa Liidu juhtriigi staatus Soomele otsekui sümbol hiljuti Euroopa riikide kõrval kätte võidetud võrdväärsest kohast.

Oma erilise ajaloolise ja geograafilise asendi rõhutamiseks tahab Soome oma presidentuuri kui sajandi viimase lõpetada efektse finaaliga ning kutsuda Helsingisse ELi riikide kõrval ka USA ja Venemaa presidendid kõigi aegade esimesele kolmepoolsele tippkohtumisele.

Autor: ÄP

Hetkel kuum