Stressis tippjuht ei anna töös täispanust

Ettevõtte edu sõltub tippjuhist, kuid uuringute põhjal on enamikul neist probleeme, mis takistavad kogu oma potentsiaali rakendamist.

Arenenud maade tippjuhtidest kannatab 90% probleemide käes, mis ei lase maksimaalselt tööd teha. Tagajärjeks on ettevõtte madalamad tulemused. Lääne mõistes tippjuhte on Eestis alla saja.

Tippjuhi töö nõuab stabiilsust, võimet tulevikku näha ja organisatsiooni kujundada. Ärimehest firmaomanik peab hindama tippjuhi võimet tulemuslikult töötada.

Eesti tippjuhtidel on rohkem ja tõsisemaid probleeme kui nende Lääne kolleegidel. Põhjuseks on eelkõige turumajandusliku kogemuse vähesus. Nende üldprobleemid on baasoskuste puudumisest või puudulikust omandamisest tingitud probleemid -- oskamatus teha vahet olulistel ja ebaolulistel asjadel, oskamatus aega ratsionaalselt kasutada, oskamatus puhata.

Ida kultuurist tugevasti mõjutatud tippjuhid lähevad vastuollu Läänes hinnatud põhimõtetega, näiteks hindavad planeerimist madalamalt kui juhuslikkust. Ka Eesti juhtide ratsionaalsus jätab soovida.

Tippjuht peab tänases kiiresti muutuvas maailmas oskama ennetada sündmusi ja planeerima tegevust aastateks ette. Eesti tippjuhi tööd segavateks faktoriteks pean seadusandluse puudulikkust, heade spetsialistide nappust ja vohavat vastutustundetust. See sunnib tippjuhte tegelema ettevõtte- väliste probleemidega.

Paljud tegemata jätmised ja rumalused võib ühest ühiskonnast teise ülemineku perioodi arvele kirjutada, et vältida nende omaksvõtmist.

Suurettevõtete juhid peavad tegelema näiteks ka vanast ajast säilinud kinnisvaraga, mida põhitegevuses ei kasutata, kuid mida müüa pole hetkel otstarbekas.

Tänases tempos pole stressiks lihtsalt aega. Tippjuhi vaimne ja füüsiline koormus peavad olema tasakaalus -- praktiliselt iga päev tuleb pühendada aega tervisele ja spordile.

Tippjuht peab tegelema sellega, millega keegi teine firmas peale tema tegelda ei saa.

Juhtidel on oht kulutada liiga palju aega «tulekahjude kustutamiseks», millega on küll kiire, kuid mis pole pikas perspektiivis nii tähtsad. Kuna ööpäevas on 24 tundi, siis jääb ajast puudu seal, kuhu seda tegelikult oleks vaja -- strateegiliste ja tulevikku suunatud asjadega tegelemiseks.

Paljud juhid ülehindavad oma rolli ja mõjujõudu firmas ning üritavad seetõttu väga palju ise ära teha ega delegeeri ülesandeid teistele. Nii saab tehtud aga hoopis vähem, kui inimressursside optimaalsema kasutamise korral.

Moes on rääkida stressist kui efektiivsuse vähendajast. Probleem on inimestes endis, kes koormavad end üle oskamata eristada olulist vähemolulisest või lahutada eraelu professionaalsest elust ega suuda seetõttu puhata.

Autor: ÄP