Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majandus ja ajakirjandus

    Nädal tagasi samas rubriigis ilmunud loos väidab Kalev Kukk, et ühes lehes ilmunud looga teises polemiseerida ei kuulu üldiselt hea tooni juurde. Samas ta ka leiab, et tänases Eestis kuulub majanduskriisist rääkimine hea tooni juurde. Vähemasti viimases küsimuses tundub tal tuline õigus olevat ja polemiseerimise asemel piirduks lihtsalt vihjega algallikale.
    Toon tooniks, aga siiski on raske mõista neid, kes ennustavad Eesti majandusele tervikuna tõsist süsteemset kriisi. Või peetaksegi nüüd objektiivset lähenemist hirmutamiseks ning prognoosid saavad olla ainult äärmuslikult head või halvad? Viimasel ajal pole hirmuäratavaid avaldusi tehtud ja varemgi on ju ikka pigem Eesti krooni devalveerimise kui majanduse kokkuvarisemisega ähvardatud. Kuna valuutakomitee süsteemil baseeruvat rahakurssi pressikonverentsiga ei kõiguta, on analoogilisi avaldusi ajapikku üha vähemaks jäänud ja suure tõenäosusega ükskord need ka lõpevad.
    Kuna tiusanenid vajavad endiselt leiba ja populaarsust, krooni vastu suunatud rünnakud on oma elujõu kaotanud, siis eeldatavasti valitakse kiiresti globaliseeruvas maailmas rünnakuobjektiks uus valuuta. Tegelikult tehti juba kevadel ots lahti ja lähem aasta peaks näitama, kas Leedu litt toob ennustajaile rohkem õnne.
    Tõeliselt naljakas on jälgida, kuidas ajakirjandus võib üht ja sama olukorda erineva vaatenurga alt kirjeldades jõuda diametraalselt vastupidiste tulemusteni. Enamik meediakanaleid kuulutas pärast statistikaameti avaldatud 5,8% majanduslanguse ilmsikstulekut majandusele hüsteeriliselt kadu. Tarvitses vaid nädalal mööduda, kui Eesti Panga avaldatud ligi 7% jooksevkonto defitsiidi numbri põhjal kohe hurraaoptimismi sisendama hakati. Mis siis, et langus eelmise perioodiga võrreldes polnud kuigi märkimisväärne! Rõhutan -- seda kõike esimese kvartali tulemuste põhjal. Positiivselt äramärkimist väärinuks hoopis asjaolu, et siis majanduslangus nii väike oli (reaalsektori numbrite järgi prognoosinuks suuremat kukkumist).
    Jooksevkonto puudujääk on küll mõistagi väga oluline indikaator ning asjaolu, et see on viimasel ajal näidanud pidevat kahanemistendentsi, on igati positiivne. Õhku jääb vaid küsimus, mille arvel. Kas eratarbijad on hakanud eelistama rohkem kodumaist kaupa, säästavad rohkem ja tarbivad vähem? Natuke liiga ilus, et olla tõsi. Ehk on asi hoopis selles, et reaalmajandus saab vähem investeeringuid, mis omakorda vähendab Eesti tööstuse konkurentsivõimet tulevikus. Nii või naa, pelgalt ühe makronäitaja põhjal siiski veel olukorra üle riigis otsustada ei saa.
    Viimane ametlik dokument, mis sisaldab Eesti majanduse prognoosi tänavuseks, on rahandusministeeriumi aprillis koostatud «Majanduse ülevaade, kevad 1999». Selles hinnatakse tänavuseks keskmiseks majanduskasvuks 2--2,2%, esimesel poolaastal eeldatakse SKT mahtu eelmise aasta sama perioodi tasemel ning teisel poolaastal majanduse elavnemist.
    Kindlasti korrigeerivad neid andmeid järgmised ülevaated, siiski on tegu hetkel üsna realistliku prognoosiga. Meedia kõva kära saatel lennutati õigustatult prügikasti majanduse arengukava aastani 2002. Olen veendunud, et selles eesmärgiks seatud 4protsendine tarbijahinnaindeksi aastane kasv lüüakse juba tänavu ja 6protsendise majanduskasvu tagamine ei realiseeru niipea. Mõlemad dokumendid on avalikkusele tutvumiseks välja pandud rahandusministeeriumi koduleheküljel.
    Seega võib üsna suure kindlustundega väita, et kui teadlikult rumalusi rääkivad tiusa-nenid kõrvale jätta, võib teavet peamiselt meediast ammutaval inimesel jääda olukorrast riigis küllaltki vastuoluline mulje. Äärmusi kõrvale jättes ning erinevaid suundumusi summeerides võib tegelikult kokku saada üsna objektiivse pildi Eestis toimuvast. Selle suure töö võib muidugi ka tegemata jätta, kasutades sõltumatute institutsioonide infot. Mida keegi usaldusväärseks peab, jäägu juba igaühe enese otsustada.
    Autor: Indrek Jakobson
  • Hetkel kuum
Konsultant: inflatsioonilises keskkonnas on finantsanalüüs olulisem kui iial enne
Ühinemis- ja ülevõtmistehingute planeerimisel on tähtis arvestada inflatsiooni mõju kasumieesmärkidele ning hoolega läbi mõelda, kuidas seda finantsandmetes õigesti kajastada, kirjutab PwC Eesti tehingute nõustamise juhtivkonsultant Allar Karu.
Ühinemis- ja ülevõtmistehingute planeerimisel on tähtis arvestada inflatsiooni mõju kasumieesmärkidele ning hoolega läbi mõelda, kuidas seda finantsandmetes õigesti kajastada, kirjutab PwC Eesti tehingute nõustamise juhtivkonsultant Allar Karu.
Eesti näeb pitsaindeksis välja kena keskmik
Eelmise aasta detsembris maksid poest ostetud pizza ja quiche Euroopa Liidus keskmiselt 16% rohkem kui aasta varem, näitavad Eurostati andmed.
Eelmise aasta detsembris maksid poest ostetud pizza ja quiche Euroopa Liidus keskmiselt 16% rohkem kui aasta varem, näitavad Eurostati andmed.
Tehnoloogiaaktsiad juhtisid Wall Streeti langusele
USA aktsiaturg lõpetas kolmapäeval madalamal, vähendades tänu tehnoloogiaaktsiatele enamiku eilse kauplemispäeva tugevast kasumist.
USA aktsiaturg lõpetas kolmapäeval madalamal, vähendades tänu tehnoloogiaaktsiatele enamiku eilse kauplemispäeva tugevast kasumist.
Reaalajas börsiinfo
Saaremaa looduskosmeetika tootjad võtavad järgmisena ette Vietnami
"Keskkonna hoidmine on meil ikkagi mõtlemisviis, mitte linnukese tõmbamiseks," ütles Triinu Karolin, kelle loodukosmeetika bränd HOIA sai Eesti Väikeste- ja Keskmiste Ettevõtete Assotisatsioonilt auhinna "Ringmajanduse Kangelane".
"Keskkonna hoidmine on meil ikkagi mõtlemisviis, mitte linnukese tõmbamiseks," ütles Triinu Karolin, kelle loodukosmeetika bränd HOIA sai Eesti Väikeste- ja Keskmiste Ettevõtete Assotisatsioonilt auhinna "Ringmajanduse Kangelane".
Äripäeva Juhtimiskool: tulemuslikku meeskonda kannustab usk, et me saame koos hakkama!
Tulemuslikkuse saavutamine on nagu maratoni jooksmine – see nõuab fookust, motiveerivat ja selget eesmärki, head koostööd ning muidugi pingutust, rääkis Äripäeva Juhtimiskooli uues saates EBSi lektor, juhtimisekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Ester Eomois. Õnneks on see kõik arendatav ja püsivalt kõrge tulemuslikkusega väga head koostööd tegev meeskond pole vaid helesinine unistus.
Tulemuslikkuse saavutamine on nagu maratoni jooksmine – see nõuab fookust, motiveerivat ja selget eesmärki, head koostööd ning muidugi pingutust, rääkis Äripäeva Juhtimiskooli uues saates EBSi lektor, juhtimisekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Ester Eomois. Õnneks on see kõik arendatav ja püsivalt kõrge tulemuslikkusega väga head koostööd tegev meeskond pole vaid helesinine unistus.
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Väikeettevõtjate parim sõber oli eelmisel aastal riigikontroll
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) volikogu valis tiitli ettevõtluse sõber 2022 vääriliseks riigikontrolli.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) volikogu valis tiitli ettevõtluse sõber 2022 vääriliseks riigikontrolli.

Olulisemad uudised

Rootsi peaminister: Türgi tragöödiat ei saa NATO liitumisega siduda
Tallinnas peaminister Kaja Kallasega kohtunud Rootsi valitsusjuht Ulf Kristersson rõhutas, et Stockholmi jõuline toetus maavärinast räsitud Türgile pole kuidagi seotud NATOsse astumisega.
Tallinnas peaminister Kaja Kallasega kohtunud Rootsi valitsusjuht Ulf Kristersson rõhutas, et Stockholmi jõuline toetus maavärinast räsitud Türgile pole kuidagi seotud NATOsse astumisega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.