Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas peate erisoodustusmaksu õigustatuks?
Uue tulumaksuseaduse kehtestamisega seoses pole valitsusel muud teed, kui kontrollida firma raha kasutamist senisest karmimalt, et raha kasutataks firma heaks, mitte isiklikuks otstarbeks.
Kõik erisoodustused lähevad võrdseks palgaga, mitte üksnes ametiauto kasutamine erasõitudeks. Rakenduslikest seikadest on praegu täpsemalt rääkida aga vara, nii palju võin öelda, et riigiettevõtted ja erafirmad on selle seaduse järgi seatud võrdsetesse tingimustesse. Riigiasutuste töötajad mäletatavasti ei tohigi kasutada ametiautot isiklikul otstarbel.
Kuigi mina kasutan firma autot, arvan ma, et kõige parem variant on see, kui ka ametisõidud tehakse eraautoga, siis pole ka probleemi, kas ametiautot kasutatakse ka erasõitudeks või mitte.
Leian, et valitsus võiks suurendada seda summat, mida ettevõtted saavad maksta töötajale kompensatsiooniks selle eest, et nad kasutavad oma autot ametiülesannete täitmiseks. Praegu on see summa 500 krooni. Kui kehtestatakse erisoodustusmaks, siis ma arvan, et riigiasutuste puhul võiks kaaluda võimalust jätta see väiksemaks kui erafirmadel.
Minule ei tekita ametiautode kasutamise maksustamine erasõitudeks probleeme -- meil ei ole ametiautosid, igaüks teeb oma ametisõidud isikliku sõiduvahendiga.
Eilses Äripäevas ilmunud artiklist «Ametiautod maksustatakse» võis ekslikult välja lugeda, et erisoodustusmaksu kehtestamine on rahandusministeeriumi soov. Tegelikkuses on maksu kehtestamine seotud ettevõtete investeeringutelt tulumaksu kaotamisega ja tuleneb sellest algatusest.
Need kaks maksu on loogilises seoses -- ilma erisoodustusmaksude sisseseadmiseta ei saa kaotada ettevõtte tulumaksu. Ettevõtja tulumaks ei kao, tema kui üksikisik peab seda ikka maksma. Ja kui ta palgale lisaks saab muid hüvesid, näiteks kasutab ametiautot isiklikuks otstarbeks, siis on loogiline, et see kuulub maksustamisele. Kui riik seda ei teeks, siis tähendaks see, et kaob ka suur osa üksikisiku tulumaksust.
Rahandusministeerium ei ole veel ette valmistanud vastavat määrust ja seepärast ei saa ma rääkida detailidest, mainitud artiklis toodud arvud pärinevad eelmise valitsuse ajal rahandusministeeriumis koostatud määrusest, mida ellu ei rakendatud. Küsimus vajab põhjalikku arutamist, ka ettevõtjatega. Ministeeriumi soov on, et määrus saaks õiglane ja lahendus rahuldaks kõiki.