Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mida oodata pensionireformist

    Pensionireformi ettevalmistused algasid Eestis paar aastat tagasi süsteemi peamiste põhimõtete kinnitamisega. Tänaseks on jõutud konkreetsete punktideni, mis vajavad põhjalikku analüüsi ja täpseid arvutusi, seda just kohustusliku teise samba osas. Peamiselt viimasest olenebki, kuidas süsteem tööle hakkab ja milliseks kujuneb selle mõju Eesti majandusele.
    Oluline osa pensionisüsteemi õnnestumisel on vastava seadusandluse paikapanek. Samuti on hädavajalik määrata pensioniraha haldavate institutsioonide täpne vorm, sisse- ja väljamaksete kord, garantiifondi või muude tagatiste, regulatsiooni ja järelvalve vorm.
    Kui varem finantsasutustes raha kaotanud inimestele võis kokkuvõttes ikkagi öelda, et nad paigutasid raha vabatahtlikkuse alusel, siis kohustuslikus korras palgast peaaegu kümnendiku loovutav töötaja on loomulikult mures raha saatuse pärast. Tagatissüsteem peab jätma piisavalt palju vastutust fondidele, muidu kaob motiiv raha konservatiivselt paigutada.
    Teine väga oluline kriteerium on investeerimislimiitide paikapanek, st kui palju ja kuhu võivad fondivaldajad pensioniraha investeerida.
    Kõigi eesmärk on muidugi võimalikult riskivabalt rohkem teenida. Väga arusaadav on riigi huvi panna pensioniraha niimoodi tööle, et kogu Eesti riik sellest võidaks, mis eeldaks peamise osa investeerimist koduturule. Iseenesest tänuväärt mõtteviis, kuid sel puhul võivad mõlemad eesmärgid kesiselt täituda.
    Probleem seisneb meist hetkel mitteolenevas põhjuses -- Eesti on väikeriik. Kui näiteks Poola võib lubada endale vaid 5% fondimahu investeerimist välismaale, siis Eesti ilmselt mitte. Sama kehtib intressitoodete osas, kui just kohalike omavalitsuste ja linnade võlakirju oluliseks investeerimisvõimaluseks ei peeta.
    Mida siis ikkagi oodata pensionisüsteemi käivitumiselt? Kogumisprintsiibile rajatud teine sammas peaks suurendama rahvuslikku säästmist, seega looma täiendavaid sisemaiseid ressursse investeeringuteks ja majanduskasvu kiirendamiseks.
    Teise samba sissemaksed laekuvad maksja enda kontole, see peaks suurendama huvitatust sotsiaalmaksu maksta ja see omakorda vähendama varimajandust (ümbrikupalkade maksmine).
    Maksudest kõrvalehiilijatele jääb aga kolmanda samba näol ikka võimalus oma pensionipõlve kindlustada ja seda paraku ka soodsamatel tingimustel (sissemaksed maksuvabad, väljamakseid maksustatakse 10% teise samba 26% asemel).
    Kindlasti toimub mõningane kohaliku finantsturu elavnemine. Suurenev nõudlus börsiaktsiate järele peaks väljenduma kauaoodatud TALSE tõusus, mis omakorda teeb avalikuks ettevõtteks muutumise Eesti firmade hulgas jälle populaarsemaks.
    Teise samba käivitudes peaks oluliselt laienema reklaamifirmade tööpõld ja suurenema massikommunikatsioonivahendite reklaamitulud, kuigi suure tõenäosusega kehtestatakse teatud piirangud, palju võib fond reklaamile kulutada. Näiteks Poolas, kus teine sammas käivitus selle aasta alguses, teenisid televisioonikanalid kuuga pensionifondi reklaamidest 183 miljonit krooni, samal ajal reklaamiti ajalehtedes pensionifonde rohkem kui 32 miljoni väärtuses.
    Väga oluline on, milliseks kujuneb esimese ja teise samba maksete vahekord, st kuidas jaotub praegune 20% sotsiaalmaks sammaste vahel. Aruteludest kõlama jäänud 12% tööandjalt ja 8% töötajalt jätab suure augu tööandja finantseeritavasse esimesse sambasse. See nõuab omakorda täiendavat finantseerimist riigieelarvest (mis kujuneb praegust olukorda arvestades väga raskeks), stabilisatsioonifondist või täiendavate võlakirjade emiteerimise teel.
    Selge on see, et uuele süsteemile üleminekul on oma hind. Tähtis on, et läbimõtlemata otsuseid vastu võttes seda hinda liialt kõrgeks ei tõsteta.
    Autor: Triinu Tombak
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Tähelepanu Lätis liigeldes: naaberriik paneb püsti keskmise kiiruse kaamerad
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.

Olulisemad uudised

Selgusid Eesti parimad iduettevõtted ja asutajad
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.