Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tulekul Euraasia Ühendriigid?

    Poleemika Euroopa Liidu (EL) tulevase laienemise üle saab üha hoogu. Praeguste liikmesriikide suhtumine ELi laienemisse on kohati vastuoluline. Tasub silmas pidada sedagi, et ELi laiendamisprotsessi kiirendamise taga seisab eeskätt ELi «majandusmootor» Saksamaa.
    Kardinaalselt on muutunud ELi suhtumine Türgi ühinemispüüdlustesse. Saksamaa, Suurbritannia ja Itaalia suhtuvad pooldavalt Türgi püüdlustesse, pehmem on ka Türgi põhilise oponendi Kreeka seisukoht. Üllatavalt on Türgi ELiga ühinemise protsessi põhivastaseks saanud Rootsi, kelle välisminister Anna Lindh on järjekindlalt rõhutanud nn Kopenhaageni kriteeriumidest kinnipidamise vajadust. Seal on kirjas, et ELi riikides peab olema demokraatiat tagav stabiilne seadusandlik ja institutsiooniline raamistik, et aktsepteeritaks inimõigusi ning kaitstaks rahvusvähemuste õigusi. Nendega pole aga Türgis asjad korras.
    Ent see ei ole kõik. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) endine peadirektor Jacques Attali on ette valmistanud raporti Prantsusmaa valitsusele, milles ta näeb ELi umbes kahekümne aasta pärast koosnevat 40 riigist, sealhulgas näiteks Serbia, Montenegro, Moldaavia, Ukraina, Valgevene, isegi Venemaa, Gruusia ja Armeenia. See oleks juba tõepoolest Euraasia Ühendriigid, sest ka Aasiast haarataks Venemaa, Türgi ja Taga-Kaukaasia riikidega tubli tükk. On väidetud, et endiste NLiidu ja Jugoslaavia varemetele tekkinud riikide tõelisteks «maffiariikideks» muutumise ohtu aitaks vältida nende kiire kaasamine ELi laienemisse.
    Suurplaani elluviimine on võimatu ELi praeguste tõekspidamiste juures ning põhjalikult tuleks remontida kogu ELi senist institutsioonilist raamistikku. Attali plaan näeb ette, et tühistada tuleks kõik senised ELi liikmesriikide üksmeelsust tagavad nõuded, andes selleks muuseas suurema kaalu suuremate liikmesriikide häältele; vähendama peaks liikmesriikide vahetut esindatust nii Euroopa Komisjonis kui ka Ministrite Nõukogus, luues selleks 5 valimisringkonda esindajate esitamiseks; piirata Euroopa Komisjoni ja Ministrite Nõukogu liikmete arvu kahekümnega ning liita need ühtsesse Euroopa presidentuuri (huvitav, milline see on?).
    On selge, et plaani elluviimine ei jäta midagi alles Euroopa ühtsusest, mis on praeguse ELi organisatsioonilise struktuuri põhiprintsiip. Attali suurejoonelises plaanis ongi mainitud, et ELi kiire laienemise tagamiseks peaks EL tegutsema varieeritavate kohustuste põhimõttel, st iga riik võiks osaleda ühisotsustuste tegemisel vaid neis valdkondades, milles nad ise tahavad osaleda! Taoline vabatahtlikkus teeb demokraatliku otsustusprotsessi funktsioneerimise võimatuks. Kui igal eriarvamusel oleval riigil on alati võimalus kõrvale jääda mõne raske otsuse tegemisest, ei jää Euroopa solidaarsusest midagi alles.
    Attali plaan on leidnud tõsist kriitikat, eeskätt väiksematelt riikidelt, kes kaotavad kohad Euroopa Komisjonis ja Ministrite Nõukogus. Kuigi vastuvõetavad otsused võivad ju mitte erineda nendest, mida tehtaks praeguse süsteemi korral, satub kahtluse alla ELi poliitiline legitiimsus ning paljude väikeriikide esindamatus otsuste tegemisel tekitaks ettearvamatuid poliitilisi vastuolusid. Võime ette kujutada, milliseks kujuneb EL, kui selle liikmeks saab Venemaa koos tema suurusele vastava hääleõigusega. Vägisi tikub pähe mõte kaunist kadunukesest, NLiidu nime kandnud moodustisest.
    Kõik see ei tähenda, et EL ei vajaks poliitilise arhitektuuri tõsist revideerimist. Tuleb aga nõustuda arvamusega, et EL peab laienemisprotsessis tugevnema, aga mitte nõrgenema. Praegune bürokraatia ELis kipub vägisi üle pea kasvama ning administratiivne suutlikkus, mille nõrkust on ette heidetud Eestile, on suureks probleemiks kujunemas ka ELis, kui jätkatakse vanas vaimus.
    Eestil puudub tõsiseltvõetav alternatiiv ELiga ühinemiseks, küll aga tuleks meie seisukohad ELi tuleviku suhtes kindlalt paika panna.
    Autor: Vello Vensel
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Hiiumaa vahet hakkas lendama uus firma
Täna alustas Tallinna ja Kärdla vahel lendamist uus vedaja Diamond Sky, kes kasutab Poola firmalt Sprint Air renditud lennukit Saab 340A, teatas Hiiumaa turismiklaster.
Täna alustas Tallinna ja Kärdla vahel lendamist uus vedaja Diamond Sky, kes kasutab Poola firmalt Sprint Air renditud lennukit Saab 340A, teatas Hiiumaa turismiklaster.

Olulisemad uudised

Tallinn kiitis heaks uue kõrghoone tuleku
28korruseline City Plaza 2 nime kandva hoone detailplaneering sai Tallinnalt heakskiidu. Hoone valmib praeguste plaanide järgi 2026. aasta alguses.
28korruseline City Plaza 2 nime kandva hoone detailplaneering sai Tallinnalt heakskiidu. Hoone valmib praeguste plaanide järgi 2026. aasta alguses.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.