Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik armastab jätkuvalt Nissanit
Päästeamet ostis möödunud nädalal 21 uhiuut Nissan Patrolit, lähitulevikus kavatsevad päästjad soetada endale 27 Nissani sõiduautot.
Ostetud Patrolitest saavad 17 erivarustuse. Masinad ehitatakse ümber kolmekohalisteks, varustatakse töölaua, elektrigeneraatori, mobiil- ja raadioside, lisavalgustuse, vilkurite, sireenidega.
Lisavarustuse hankis päästeamet ise ning see paigaldatakse koostöös autode müüja ASiga Fakto. Ümberehitustega loodetakse ühele poole saada paari lähema kuu jooksul.
Tehingu maksumus ületas 7 miljonit krooni ning see ei jää viimaseks päästeameti ja Fakto vahel. Lähitulevikus kavatsevad päästjad soetada endale 29 Nissani sõiduautot. Kokku 3,5 miljoni krooni eest saavad maakondade päästeteenistuste inspektorid enda käsutusse 22 Nissan Almerat ja 7 Nissan Micrat.
Päästeamet ei ole esimene riigiasutus, mis endale Nissani maasturid soetab. Piirivalve on neid ostnud juba üle poolesaja, samuti on suur hulk Patroleid veeteede ameti kasutuses.
Nissanite ostu otsuse protestis möödunud aasta lõpus Toyotade müüja AS Elke Auto, mispeale riigihankeamet tühistas oma otsuse ning kuulutas välja uue konkursi. Kuid ka selle võitis AS Fakto. Nissani eeliseks toodi selle mahutavus ja läbivus.
Minul on päästeameti eelistust suhteliselt raske kommenteerida, kuna ma pole teadlik nende täpsetest lähteandmetest -- mis eesmärgil masinad osteti. Samuti ei ole meil Nissan Patrolitega mingit kogemust.
Küll aga on olemas piisav kogemus Toyota Landcruiseriga, mis samuti konkureeris. See on igatahes väga positiivne. Samas tuleb märkida ka seda, et turvafirma satub maastikule harva, enamuse ajast sõidame linnatänavatel ja linna lähiümbruses.
Leian, et Eesti riik tegi igati otstarbeka ostu. Esiteks peavad päästeametnikud arvestama masina suutlikkusega tulla toime näiteks Vihterpalu metsas, teiseks peavad nad arvestama selle mahutavust, et kogu päästetehnika ära paigutada, kolmandaks on riigil olemas mitmeaastane kogemus ja on täpselt teada, kui palju ühe sellise ülalpidamiseks raha kulub.
Mis puutub meisse, siis loomulikult on tehing suurepärane reklaam ja igas külas teatakse nüüd Nissan Patrolit.
Maasturite ja sõiduautode ostmiseks toimusid konkursid täiesti eraldi ja neid omavahel seostada ei saa. See, et mõlemad võitis Nissan, on juhus.
Päästeameti tehnikakomisjon, kuhu kuuluvad ka maakondade päästeteenistuste esindajad, tegi väga põhjaliku töö laekunud pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel. Sealjuures oli kõige tähtsam pakutava auto hind.
Operatiivkorrapidajad, kes masinad enda käsutusse saavad, juhivad ööpäevaringselt maakonna päästeteenistuse tööd, vajadusel ka tulekustutus- ja päästetöid sündmuskohal. Seega on neil tarvis autot, mis oleks väga hea läbivusega ja piisavalt mahukas. Nissan Patrol on nendest nõuetest lähtuvalt kindlasti üks parimaid lahendusi.
Mis puudutab sõiduautosid, siis need on ette nähtud riikliku tuleohutuse järelevalve ametnikele. Kusjuures siinkohal sai määravaks (kaasa arvatud hilisemad ekspluatatsioonikulud) säästlikkus. Kaldun arvama, et oleme teerajajad, sest soetasime ka selliseid autosid nagu Nissan Micra.
Ametnikele, kelle tegevuse aluseks on eelkõige mõttetegevus ja kirjutusvahend, on enamiku ülesannete täitmiseks ja ühest punktist teise liikumiseks täiesti piisav kolmeukseline ja 1-liitrise mootoriga väikeauto.
Autor: ÄP