City ootab raha

Kolm aastat tagasi sõlmis AS TSM Tallinna linnaga lepingu, mille kohaselt sai firma operaatoriõigused Ahtri tänava ja Mere puiestee vahelisel maalahmakal.

TSM pidi organiseerima maale detailplaneeringu, rajama kaasaegse infrastruktuuri ning seejärel müüma krundid rahakatele investoritele. Viimased pidid tühermaale ja endiste tehaste hoonetele rajama uusi, linnarahvale magnetina mõjuvaid ehitisi.

Detailplaneering valmis juba järgmisel aastal, kuid kes tulemata jäid, olid investorid.

1996. aastal nimetas tollane Tallinna Panga nõukogu esimees Guido Sammelselg Tallinna reisisadama ümbruse hoonestamist sajandi ehitusprojektiks. Ta pidas ülioluliseks rahastamissündikaadi loomist, kuhu kuuluksid nii Eesti pangad kui lääne finantsasutused.

1999 sügisel ütleb Sammelselg, et tema enam aktiivselt city'ga ei tegele. Ta isegi ei tea, kas ta on veel linnavalitsuses vastava komisjoni liige. «Peangi minema vaatama, kui olen, siis astun välja,» ütleb Sammelselg ükskõikselt.

Peamiselt Itaalia investorite raha kasutava kinnisvaraarendusfirma ASi Pro Kapital peadirektor ja juhatuse liige Andrus Laurits leiab, et TSM jäeti oma probleemidega üksi. Laurits peab city rajamise toppama jäämise üheks põhjuseks ka seda, et maa, kuhu megaprojekt peaks tulema, jäi linnale.

Hoonestusõigust pakutakse investoritele hoolimata projekti mahukusest vaid 50 aastaks. «Kui tahad miljardid dollarid kinnisvaraarendusse suunata, siis tahad, et ka ehitiste alune maa oleks sinu enda oma,» teab Ernesto Preatoni kõrvalt lääne kinnisvaraarenduse kultuuri õppinu.

Samuti sadama-ala operaatorlepingut ihkava Kodumajagrupiga veel hiljuti kohtuteed tallanud ASi TSM juhatuse esimees Einar Vettus on nõus meelsasti city projektist rääkima, kuid entusiasmi ning usku paistab mehel vajaka jäävat.

Kolm aastat tagasi lubas Vettus alustada ehitustöödega 3--5 aasta jooksul. Täna rajatakse vaid ühele maatükile infrastruktuuri. Huvilisi olevat, kuid rahapakkujaid mitte. «Kõik tahavad maad endale saada, läänes investeerib igaüks vaid oma maale,» ütleb ka Vettus.

TSMile opereerimisõiguse andmise ajal Tallinna abilinnapeana töötanud Jaak Saarniit tunnistab samuti, et kõige parem oleks maatükid müüa, sest hoonestusõigus jääb paljudele investoritele segaseks.

Hoolimata seisakust on spetsialistid kindlad, et viie aasta pärast on suurem osa city'st valminud. Seisukoht, et city tuleb ikkagi reisisadama ümbrusesse, on kõige tugevamalt argumenteeritud.

Üsna tõenäoline on, et city ei piirdu ainult TSMi opereeritavate aladega, vaid sinna mahuvad ka Kalamaja algusesse rajatav Ilmarise kvartal, Narva maantee -- Jõe tänava -- Mere puiestee vaheline ala ning jupike Karu tänavast. Seega tuleks Tallinnagi city ovaalse kujuga nagu suurlinnades tavaks.

Laurits ei usu, et city võiks kerkida näiteks Viru väljakule. Sealsed objektid on niigi puntras. Mere äärde on uut keskust efektiivsem paigutada.

«City, seal on kaubandus, kus inimesed käivad ja aega veedavad -- kino, teater, baarid, restoranid. Samuti kallid elamispinnad. Firmad, kellel on vaja näidata esinduslikkust,» räägib Laurits mõtlikult.

Küsimuse peale, kuhu kerkib tulevikus Tallinna city, hakkab arhitektuuribüroo Stuudio 3 arhitekt Andres Põime lõbusalt naerma. «Seda peaks linnavalitsusest küsima, aga nemad teevad ikka 1974. aasta põhimõttel plaane,» räägib Põime.

Tõsisemalt vesteldes tõdeb arhitekt, et kahtlemata on kuumemad reisisadama ümbrus ja Viru väljak koos Radissoni hotelli ja seni olematu Tartu maantee läbimurdega, mille rajamise muinsuskaitse kihva keeras. Lisaks peab Põime atraktiivseks Tondi sõjaväekasarmute maa-ala, mille ümbrusesse on juba palju investeeritud.

Vettus on kindel, et city tuleb mere äärde. «Harju tänav, Viru ja Vabaduse väljakud on ja jäävad tuiksoonteks, kuid sadama ümbrus on praktilisem, sest ligipääs on palju parem,» kaitseb ta oma projekti.

Vanalinn on turistidele. Citys peab elu käima 24 tundi ööpäevas. «Tallinn on mere- ja sadamalinn, vee lähedus on väga tugev argument,» lausub ta.

«No see oleks ideaalne, kui Ilmarise kvartal, Kalaranna ja Jõe--Narva maantee ning Mere puiestee piirkonnad ühilduks meie projektiga,» seletab Vettus õhinal. Esialgsest ebakindlusest pole märkigi.

Vettuse hinnangul kulub neile opereerida antud alade üles ehitamiseks ligi 5 miljardit krooni ja seitse aastat.

Praeguseks hakkab juba ilmet võtma Ilmarise kvartal, Pro Kapital laiendab mürinal Jõe tänava keskust. Kerkinud on Hobujaama büroohoone, valminud on soomlastele mõeldud kaubakeskus. Piirkonnas on valmis üks uus hotell, teine on ehitamisjärgus.

On selge, et vaid kodumaisel kapitalil säärast ettevõtmist lõpule ei vii. Algus on tehtud, nüüd sõltub kõik juba sellest, kuivõrd atraktiivseks suudab Tallinn end lääne magnaatidele muuta.