Euroteema ajab haigutama

Välisministeeriumi konverentsikeskuses suure laua ümber on sel teisipäeval kogunenud ootamatult palju ajakirjanikke. Mis seal imestada -- Eesti ametnikud annavad ülevaate liitumiskõnelustest.

Kutse Euroopa Liidu läbirääkimiste käiku kajastavale pressikonverentsile sisaldab küll väga üldsõnalisi päevakorrapunkte, kuid meedia esindajad ei kaota lootust -- äkki siiski saab teada midagi lehelugejatele või televaatajatele vajalikku ja huvipakkuvat.

«See on nii keeruline teema, et ega siin midagi väga lühidalt kokku võtta nii lihtne ei olegi,» kallab välisministeeriumi asekantsler Euroopa integratsiooni küsimustes Alar Streimann kohe alguses põrutavaid eurouudiseid leida lootnud ajakirjanikud külma du?iga üle.

«Ehk teeme nii, et te küsite ise algatuseks midagi, mis teid huvitab,» pakub Streimann reipalt välja.

Vaikus. Pastakad ja märkmikud stardivalmilt nina ees, vaatavad ajakirjanikud äraootavalt endi vastas istuvaid eurokõneluste komisjoni liikmeid.

Neljapäevasel kohtumisel olid peamisteks teemadeks majandus- ja rahaliit, energia, kapitali vaba liikumine, kus me ei ole eriti optimistlikud kiirete lahenduste saamiseks, räägib Streimann hiirvaikselt kuulavatele ajakirjanikele.

Streimann tulistab edasi -- kohalviibijad saavad teada, et ametnikud vahetasid informatsiooni sotsiaalpoliitika ja energia küsimustes, kus Euroopa Liit soovis saada rohkem lisainfot. Novembris tulevad Brüsselis peamisteks teemadeks teenuste vaba liikumine, transpordi vaba liikumine, keskkonnakaitse, maksustamine.

Mõned naiskuulajad kirjutavad usinalt kõike üles. Silme ette kerkib «ja mis siis» hoiakuga haigutav lehelugeja. Mis seal salata, ka mitmed kohalolijad peidavad pealetükkivat haigutust vaikselt käte vahele.

Tükk aega nõutult ringi liikunud fotograaf tuleb vaikselt teatama, et ta ei suuda siit jutu ilmestamiseks ühtegi huvitavat nurka leida ja laseb nüüd jalga.

«Issand, kui nad sedamoodi jätkavad ja asja huvitavamalt edastada ei suuda, pole ime, kui inimesed varsti täielikult Euroopa Liidu teema vastu huvi kaotavad,» ahastab vaikselt kohale tulnud välisuudiste toimetaja. «Ametnike suutmatus asja huvitavalt esitada tuleb meile Euroopa Liitu astumise rahvahääletusel üks kord täiega tagasi.»

Sellega nõustub kindlasti üks paremini informeeritud eestlasest euroajakirjanik, Eesti Televisiooni Brüsseli korrespondent Marianne Mikko. Ta märgib, et samas puudutab Euroopa Liidu teema Eestit enam, kui tavainimene sellest veel arugi saab. «Iga samm on seotud Eestiga, 80 000 akiid (euroseadust) on nii meie seadustesse sisse kirjutatud, et see ei ole enam mingi välisteema vaid puhtalt siseasi,» räägib ta.

Eesti riigiteenistujate suhtlemine ei ole kõige naeratavam ja avalam võrreldes Lääne-Euroopa ametivendadega, tunnistab Mikko, lisades samas, et huvitavate eurouudiste tegemine nõuab ajakirjanikult äärmiselt palju tühja, ennast ruineerivat dokumentide läbikammimist.

«Eesti ametnikud ootavad, et ajakirjanik on informeeritud ja natukene materjale läbi vaadanud. Kui küsimusest näeb ära, et ajakirjanik saab asjast aru, siis saab ta ka Streimannilt, kellega mul on olnud põrgulikult huvitavaid vestlusi, kätte selle, mida ta ootab,» nendib Mikko.

Sama vihjega lõpetab pressikonverentsi ka Streimann, soovides ajakirjanikele jaksu raske euroteema jälgimisel. Vaikselt lahkuvatest reporteritest jäävadki mõned eravestlustes lisaküsimusi esitama.