Intressitõus terendab

Reedel tulnud info USA tööstussektori buumist ja tarbijate viimase kuue kuu suurimast ostupalavikust kummutas turgude kindluse, et USA keskpank sedakorda intressid puutumata jätab.

Viimast oli alust arvata nii teise kvartali tagasihoidliku hinnatõusu kui järsult aeglustunud majanduskasvu alusel -- 1,6 protsenti on viimase nelja aasta madalaim kasv.

Tarbijate kulutused, mille arvele langeb kaks kolmandikku majanduslikust aktiivsusest, hüppasid augustis 6,253 triljonile dollarile ehk 0,9 protsenti (aasta arvestuses), mis ennustab kolmandaks kvartaliks majanduskasvu uut kiirenemist.

See, koos teadetega tööstussisendite kiirenenud hinnatõusust, jäi viimaseks majandusinfoks enne USA keskpanga homset otsust.

«Väljavaated intresside tõstmiseks on suurenenud,» kommenteerisid analüütikud. Sama kartust jagasid ka investorid, sest aktsia ja võlakirjaturud reedel langesid.

Ka Euroopa osas on spekulatsioonid haripunktis.

Reedel ütles Euroopa keskpanga (ECB) peaökonomist Otmar Issing, et näeb regioonis inflatsiooniriski. Panga president Wim Duisenberg aga möönis, et «eurotsoonis on momendil likviidsus üsna kõrge».

Ootusi, et ECB veel enne aastavahetust intresse tõstab, on toitnud märgid eurotsooni riikide majanduskasvu kiirenemisest. Saksamaa kasv on sel aastal küll aeglane olnud, kuid ettevõtjate paranenud tulevikuootused tõotavad kiiret toibumist. Ka Itaalias pole kasv veel päris hoogu sisse saanud, kuid samas Hispaania ja Iirimaa ähvardavad üle kuumeneda.

Turg on Euroopa intressitõusu osas ärevil alates läinud esmaspäevast, mis panga asepresident Christian Noyer Euroopa parlamendis peetud kõnes selgelt sellele vihjas.

Euroopa keskpank arutab intresse järgmisel neljapäeval, kaks päeva pärast USA keskpanga avatud turu komitee istungit.

Mitmed majandusanalüütikud ootavad USA keskpanga juhilt Alan Greenspanilt juba pikemat aega intresside tõstmist, kuna see aitaks järjest enam mulliga sarnaneva USA majanduse ehk veel pehmelt maa peale tuua.

Põhioht on börsil, kus mõne analüütiku hinnangul on kuumemate aktsiate hinnad kuni 40 protsenti ülehinnatud.

Briti ajakiri The Economist pole ainus, mis näeb Wall Streeti krahhis ohtu kogu maailmamajandusele. Viimastel aastatel on maailma majanduskasv tuginenud suures osas just USA tarbimisoptimismil, millele aktsiamulli lõhkemine järsu lõpu teeks.

Aktiivne ostuhuvi on aga suurendanud USA võlakoormat -- üksi juulis kasvatasid USA tarbijad riigi väliskaubanduse puudujääki 25,2 miljardi dollari võrra, neelates importi alates Jaapani autodest Hiina mänguasjadeni.

Kui USA maailmamajanduse mootorina ära langeb, ei suuda Euroopa ja Jaapan seda rolli täita, ütlevad analüütikud.

Autor: ÄP