Eesti krooni kattevara maht vähenes septembris 288 mln krooni ehk 2,4 protsendi võrra 11,5 miljardi kroonini.

Baasraha maht oli septembri lõpus 9,8 mld krooni, vähenedes kuuga 1,5 protsenti.

Eesti Panga teatel oli vahetatava välisraha kogumaht augusti lõpus 11,4 miljardit krooni. Eesti Panga välisvõlgade kogumaht vähenes augusti lõpu 134,6 miljonilt kroonilt septembris 8,3 miljoni kroonile lühiajaliste repotehingute lõppemise tulemusel. Eesti Panga kuld ning valuutareservid moodustasid septembri lõpul 11,462 miljardit krooni, kahanedes kuuga 161 miljonit krooni ehk 1,4 protsenti.

Eesti krooni kattevara reserv oli 1,6614 miljardit krooni, kahanedes kuuga ühe protsendi. Eesti Panga kohustustevaba reserv oli septembri lõpul 1,623 miljardit krooni, kahanedes kuuga 1,3 protsenti. BNS

Leedu riiklik energeetikafirma Lietuvos Energija maksis kolmapäeval tagasi 15,6 miljonit dollarit Ühendriikide Merrill Lynchilt võetud laenust.

Kolmapäevane makse oli eelviimane kokku 75 miljoni dollarilisest laenust, mille Lietuvos Energija sai 1997. aastal.

Leedu valitsus eraldas sularahaprobleemides energeetikafirmale 10 miljonit dollarit, et firma saaks tasuda võla Merrill Lynchile. 15päevase laenu intressimäär on 12 protsenti aastas. Lietuvos Energia loodab maksta laenu tagasi oodatavast 25 miljoni dollarilisest laenust. BNS

Leedu valitsus peab võtma Mazheikiu Nafta käibekapitali puudujäägi katmiseks 353 miljonit dollarit laenu, kirjutasid Leedu ajalehed.

Leedu juhtivad ametnikud ning Mazheikiu Nafta strateegiliseks investoriks valitud Wiliams Internationali juhid jõudsid kolmapäevasel kohtumisel väidetavalt selles summas kokkuleppele. Williamsi Leedu pressiesindaja Darius ?ilas kinnitas, et pooled jõudsid kohtumisel puudujäägi katmise osas kokkuleppele, aga ei soostunud kommenteerima, kas see summa on 353 miljonit dollarit. BNS

Eesti Energia emiteeris 70 miljoni krooni eest võlakirju

Eesti Energia emiteeris 70 miljoni krooni eest kahe nädala pikkusi võlakirju intressiga 3,5 protsenti.

Hansapanga investeerimispanganduse spetsialisti Ülo Kallase sõnul katab Eesti Energia selle emissiooniga ilmselt lühiajalisi kõikumisi oma rahavoogudes.

Kallas märkis, et Eesti Energia poolt planeeritud 550 miljoni kroonise viieaastaste eurovõlakirjade emissiooni toimumise aeg on praegu endiselt ebaselge, kuna emissiooni korraldajad ootavad soodsa momendi saabumist turul.

«Praegu on päris keeruline maailma rahaturgudelt soodsalt laenu saada, laenuandjatel on valikuid palju,» märkis Kallas. Augustis lükkus Eesti Energia emissiooni korraldamine edasi, kuna korraldajate sõnul oli laenuandjate huvi suvepuhkustest tingitult vähene. Eesti Energia eurovõlakirjade tootluseks oli planeeritud kolme kuu Euribor pluss 1,8 protsenti. Võlakirja nominaal on 100.000 eurot ning need on kavas noteerida Luxembourgi börsil. Lühiajalise rahavajaduse katteks on Eesti Energia emiteerinud Eesti turule augustis 150 miljoni krooni eest 4,1 protsendise intressiga võlakirju ning septembris 75 miljoni krooni eest võlakirju intressiga 3,8 %.