• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti edu lugu

    Ehk mäletate veel aega, kui ühe erksavärvilise Miki-Hiire särgi saamiseks tuli välja laduda keskmine kuupalk või kui uue ülikonna ja kasti ?ampuse muretsemiseks oli kõige lihtsam viis abielu vormistada? Hämmastav, kuid see jaburus leidis aset veel selle kümnendi alguses ja tundus siis nii loomulik ja igavene!
    Äripäeva kümnenda juubeli puhuks üllitatud almanahhi «Eesti majandus 1989--1999» toimetades sai minust Eesti fänn. Väidan, et säärast edu lugu, nagu on kogenud Eesti sel kümnendil, pole maailmas vastu panna ühelgi riigil.
    Eesti ei ole veel arengu tipus, kaugel sellest, loodetavasti alles selle alguses, kuid möödunud dekaad on muljetavaldav. Tõsi, meist on hulk rikkamaid riike, samuti riike, kelle majanduskasv on rida aastaid olnud Eesti omast suurem, kuid arengut ei saa mõõta alati pelgalt SKT tõusunumbriga. Tuleb vaadata ka Eesti stardipositsiooni, mis oli kõike muud kui julgustav -- mässav interrinne, tänavatel jalutavad vene sõjaväelased, talongid, kaubapuudus.
    Jõuline üleminek plaanimajanduselt turumajandusele ning poliitiline ja majanduslik taasiseseisvumine pani aluse rikkuse kasvule, kuid mis veelgi olulisem, tallas põrmuks okupatsiooniaastatega sissejuurdunud ühiskonnareeglid, raputas mugavnenud inimesed talveunest ja andis noortele võimaluse. Sugulussidemete asemel täitevkomitees või kaubanduskooperatiivis said edukuse võtmeks inimese enda oskused, teadmised ja tahtmine.
    Kümnendi alguses Eestis lahvatanud idee- ja ettevõtlusbuum andis pinnase, millest võrsunud vilju hakkab nautima alles praegu koolipinki nühkiv teismeline. See, et kauboikapitalismi õitseajal mitmedki hea tehinguga kiirelt rikastusid ja teised end ootamatult mittevajalikena tundsid, on paratamatu. Niisama paratamatu kui seegi, et alati jäävad rikkad ja alati leidub vaeseid. Riigi asi on vaadata, et esimestelt kooritud maksude najal viimaseid rajale aidata saaks. Ja et ettevõtlikke nii mõistlikult koorida, et see neilt tegutsemislusti ei võtaks ega pagendusse sunniks.
    Koostades tagasivaadet Eesti majanduselust, torkas silma kaks mõtlemapanevat asjaolu.
    Esmalt, tegijate ring Eesti majanduses on ikka väike küll. Almanahhis on mainitud paarsada ettevõtet ja umbes veerand tuhat inimest. Kuigi tegijaid on kindlasti enam, mahub arvamuseliit, kelle nimed on laiemalt teada, kelle sõnu vähem või rohkem arvestatakse ja tegemisi jälgitakse, ühte suuremasse lennukisse.
    Teiseks, isegi sedavõrd lühikese aja tagant vaadates tundub, et mitmed olulised sündmused on toimumise ajal jäänud vajaliku tähelepanuta. Näiteks Tallinna väärtpaberibörsi avamine kuulus meedias tolle nädala teisejärguliste uudiste hulka. Tallinna börsist, mis on oma veidi enam kui kolmeaastase ajaloo jooksul viinud põhja rohkem panku ja fonde kui mistahes valitsus, ei osatud sünnihetkel loota isegi erilist aktsiakaubanduse elavdajat. Nimekirja võib täiendada Daiwa laenu, Vene kriisi, erastamisagentuuri loomise ja paljude teiste sündmuste-faktidega.
    Niisamuti kipume päevast päeva räheldes üle tähtsustama sündmusi, mis tegelikult seda väärt pole. Ajakirjanikuna, kes Äripäevas üle viie aasta töötanud, tuleb mul selles suhtes endale ja oma kolleegidele tuhka pähe raputada. Mis parata, loota, et meedia alati õigele sündmusele panustada oskab, on sama, kui arvata, et iga ettevõtja teab täpselt ette turu arengutrendi ja teeb sellest lähtuvalt oma õiged otsused.
    Arvan, et nii põnevat ja kiirelt muutuvat aega, kui seda on 12 nädala pärast lõppev aastakümme, järgmised põlvkonnad enam ei näe. Kindlasti pole euro kasutuselevõtt võrreldav krooni tulekuga. Kindlasti pole liitumine Euroopa Liiduga võrreldav taasiseseisvumisega, nii nagu maailmastaari esinemist ei saa võrrelda laulva revolutsiooni aegsete öölaulupidudega.
    Kõigega harjub, ka kaubakülluse, välisinvesteeringute ning vabade valimistega, kuid alles teatud distantsilt tagasi vaadates selgub muutuste mõju ja ulatus. Samas, ainult tahavaatepeeglisse põrnitsev juht ajab auto kraavi ning pelgalt nostalgitsedes ja möödanikku kiites upume eneserahulolu sohu.
    Eestile on vaja uut ideed, mis paneks tuhanded ettevõtlikud jälle ummisjalu rabelema. Miks mitte ei võiks selleks olla uues, globaalses infoühiskonnas terenduv võimalus?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Indrek Teder: raha räägib. Endiselt
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA uute kodude müük langes 9 aasta kiireimas tempos Kõrged laenuintressid survestavad nõudlust
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Töötajad peavad mainekaks tööandjaks energiafirmat, tudengid Microsofti
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Parim juht Madis Toomsalu: Eesti parim juht on hoopis mu ema
Konkursi parim juht 2022 ja LHV Grupi juht Madis Toomsalu rääkis tunnustuse teada saamise järel, et peab Eesti parimaks juhiks hoopis oma ema.
Konkursi parim juht 2022 ja LHV Grupi juht Madis Toomsalu rääkis tunnustuse teada saamise järel, et peab Eesti parimaks juhiks hoopis oma ema.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.