Sirje Niitra • 14 oktoober 1999

Lisanõue allhankijaile

Ettevõtjate hinnangul pidurdab valitsuse otsus tootmist ja võib saada saatuslikuks väikefirmadele.

«Ehkki oleme allhanke osakaalu pidevalt vähendanud, ei kao see rõivatööstusest päriselt kunagi, sest töö on hooajalise iseloomuga,» ütles Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu tegevdirektor Maie Vader. Liitu kuulub firmasid, mille toodangus moodustab allhange 90--100%, selgitas ta. «Vaba raha pole kellelgi, aga pangagarantiid ei pruugi iga algaja saadagi,» leidis ta.

Allhange moodustab kogu Eesti ekspordist 77%.

Perefirma OÜ Kaldarud on seni läbi ajanud ilma pangalaenuta ja teeninud 992 000kroonise käibe juures eelmisel aastal vaid 21 000 krooni kasumit. Veerandsajale töötajale palka maksev Anneli Kaldaru kahtles, kas nii väikesele ettevõttele ükski pank garantiid annab. «Hinna tõstmine ei tule kõne alla, sest siis otsiksid meie kliendid endale Lätist või Venemaalt uue tegija. Teine võimalus on ettevõte likvideerida, kuid ka see on keeruline ja kulukas,» oli omanik mures.

OÜ Kaldarud õmblustoodangust moodustab allhange Norra, Rootsi ja Soome firmadele üle 90 protsendi. Firma ostab aastas materjali poolteise miljoni krooni eest ja suur osa sellest tuleb sisse korraga juunis enne hooaega.

Dvigateli nõukogu esimees Ülo Pärnits oli üllatunud, et valitsus ettevõtjaile järjekordse piduri peale paneb. Dvigatel teeb näiteks tööd Norra firmale Ulstein, mis tahab saada kauba kätte ühe päeva täpsusega, aga pangagarantii ajamine tähendab pikka bürokraatlikku asjaajamist ja ka lisakulutusi. «Nii langeme lihtsalt rahvusvahelisest konkurentsist välja, sest norrakad võivad sama töö ka Poolast tellida, kus selliseid nõudeid pole,» märkis Pärnits.

Hansapanga korporatiivklientide divisjoni direktor Heino Lemsalu ütles, et garantii saamine ei sõltu kindlasti firma suurusest. «Väga viletsad ei saa,» nentis ta.

Pangagarantii saamise protseduur sarnaneb Lemsalu sõnul laenu saamise protseduuriga, sest pank võtab seda andes endale riski tasuda impordimaksud juhul, kui kaup riigist välja ei lähe. Selleks kontrollib pank ettevõtte majandusseisu, vormistatakse tagatis ja tehakse muud vajalikud protseduurid.

Garantii eest peab ettevõtja maksma 3-5 protsenti garanteeritavast summast aastas.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja asetäitja Marek Uusküla ütles, et tagatiseks saab olla tolli rahuldav rahalise kattega dokument, mis esitatakse tollivõlast tuleneva maksusumma tagamiseks. Selleks võib olla panga või kindlustusfirma garantii, aga ka tolliameti arvele kantud rahasumma. «Kui kaup läheb uuesti riigist välja, siis mingit raha liigutamist ei toimu,» selgitas Uusküla.

Tagatise nõudmise võimalus on sees juba 1993. aastal kehtima hakanud tolliseaduses, kuid selle rakendamine eeldas rahandusministri määrust, mis kehtestaks vastava korra ja paneks paika metoodika. Nüüd on selline määrus väljatöötamisel ja ettevõtjaid on tolliseminaridel hoiatatud, et novembrist hakatakse kõigilt allhankijailt materjali sissetoomisel tagatist nõudma.

Uusküla põhjendas seadusesätte täie rangusega rakendamist nüüd, kuus aastat hiljem, tolliameti üleminekuga uuele infosüsteemile.

Tolliameti tolliosakonna juhataja Riika Toompalu ütles, et tollil on olnud õigus nõuda tagatist allhankeks materjalide sissetoomisel teatud protsendi ulatuses käibemaksust ka seni ning seda on alustavate ja probleemsete firmade puhul tehtudki.

Kauba ladustamise ja transiidi puhul on tagatise nõudmine juba tavaliseks muutunud.

Toompalu ütles, et tagatist ei nõuta kunagi täies ulatuses, vaid 10--30 protsendi ulatuses ettenähtud käibemaksust. Tema hinnangul peaks oktoobri lõpuks valmiv rahandusministri määrus muutma protsessi selgeks ja läbipaistvaks.

Hetkel kuum