ÄP fototoimetus • 18. oktoober 1999
Jaga lugu:

Oktoobrikrahhi vari börsil

Täna möödub 12 aastat 1987. aasta börsikrahhist, mil Dow Jones'i indeks kukkus ühe päevaga 22,6 protsenti. Ka 1929. a krahh tuli oktoobris. Läinud nädala lõpetas USA Dow Jones'i tööstusindeks 5,9protsendilise kukkumisega, mis on pärast 1989. aasta oktoobrit indeksi suurim nädalane langus.

Müügisurve põhjustas USA keskpanga juhi Alan Greenspani hoiatus, et pangad peaksid aktsiahindade võimalikuks languseks oma reserve suurendama. Kui reedel tuli lisaks veel teade USA septembri tootjahindade viimase üheksa aasta järsemast tõusust, tormasid investorid väljapääsu poole.

Inflatsioonilise surve suurenemine kinnitas kartusi, et keskpank võib oma järgmisel rahapoliitika nõupidamisel 16. novembril USA intressimäärasid tõsta. See teadagi õõnestab aktsiate atraktiivsust ning ahvatleb investeerima muudesse varadesse.

Lisaks on investorid hakanud kahtlema USA firmade kasumiväljavaadetes, ehkki mitmed neist on kolmandas kvartalis näidanud oodatust paremaid tulemusi. Iga märki USA majanduse tugevusest tõlgendatakse praegu pigem kui kinnitust eesootavale intressitõusule. Kui täna avaldatav tarbijahinnaindeks peaks samuti näitama järsku tõusu, võib turu reaktsioon olla vägagi äkiline.

Homme tulevad numbrid USA kaubavahetuse kohta ning kui impordi kasv on jätkunud, toob süvenev kaubandusdefitsiit kui märk inflatsiooniohu kasvust turgudele uut närvilisust.

Mõned analüütikud räägivad, et turg on varjatult juba mõnda aega langev olnud, kui väike osa kõige kiirema tõusu läbi teinud aktsiaid välja jätta. Nasdaqi tehnoloogiaaktsiate indeksi 25% tõusu võib näiteks suures osas kirjutada 10 põhiaktsia arvele. S&P % 500 indeksis on tõusu vedanud 7 aktsiat, samas kui 284 firmat on aastaga langenud -- neist 136 rohkem kui 26 ja 68 üle 30 protsendi.

Fakt, et käputäis aktsiaid võib indeksi üles viia, teeb võimalikuks ka vastupidise.

Oma tugevusest hoolimata on USA majandus aktsiahindade järsule langusele väga tundlik. Riik vajab välisinvesteeringuid, et finantseerida kuristikku kodumaiste säästude ning investeeringute vahel. Seni on välisraha tulnud, kuna USA varad on olnud tulusad ja dollar tugev. Nüüd on jaapani investorid juba USA riigivõlakirjadest loobuma hakanud, kuna dollar on jeeni suhtes järjest odavamaks läinud.

Kui USA aktsiate hinnad peaksid järsult langema, tuleb intresse järsult tõsta, et välisraha riiki tagasi tuua. See aga aeglustaks majanduse kasvu.

Lisaks lõpetaks aktsiahindade langusest johtuv rikkuse «sulamine» pikka aega Ameerika Ühendriikide majanduskasvu mootoriks olnud tarbimisbuumi.

Autor: ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum