IMFi juhi lahkumine Venemaale halb uudis

Vene poliitikud on omavahel isegi võistelnud selles, kelle ametisoleku ajal IMF kõige heldekäelisemalt abiraha on jaganud. Viimastel päevadel on Venemaa lehed kritiseerinud praegust peaministrit Vladimir Putinit, et tol ei jää T?et?eenia sõja kõrvalt majanduspoliitikaks üldse aega. Viktor T?ernomõrdin on samas kiidelnud, et sai fondilt alati raha, kui vajadus tekkis.

Nüüd süvenevad kahtlused, et seni viibinud järgmise 640 miljoni dollarilise IMFi laenuosa väljamaksmine võib veelgi edasi lükkuda.

Sisuliselt ei tähendaks see Venemaale otsest rahaülekannet -- laenu kasutatakse IMFi varasemate laenude intresside maksmiseks. Seeläbi vabanevat raha saaks aga Venemaa kasutada kasvõi kodumaise tööstuse turgutamiseks.

Praegu on Moskvas järjekordne IMFi missioon.

«Camdessus' lahkumine võib laenuläbirääkimisi raskendada. Camdessus tundis Venemaa olukorda väga hästi ja tahtis Venemaa jaoks võimalikult parimat tulemust,» ütles Venemaa maksuminister Aleksandr Pot?inok.

«Halb uudis Venemaa jaoks,» kommenteeris endine pealäbirääkija IMFiga peetavatel kõnelustel Mihhail Zadornov.

Esimene IMFi laen Venemaale maksti välja 1995. aastal, mil Michel Camdessus'l õnnestus fondi juhatust veenda Venemaale uusi dollarikrediite eraldama hoolimata sellest, et Vene väed olid alustanud verist sõda T?et?eenia separatistide vastu.

Nüüd on Venemaa armee taas pealetungil T?et?eenias. Sedakorda on Camdessus'l olnud oluliselt raskem maailma rikkaid tööstusriike (G7) veenda Venemaale uusi laene andma. Seda eriti läbi Bank of New Yorki käinud Vene rahapesu käsitleva ulatusliku juurdluse taustal -- väidetavalt olid riigist välja viidud raha hulgas ka IMFi miljardid.