Suhted Ungariga infovaevas

«Suhete laiendamise seisukohalt paneme suuri lootusi uue saatkonnahoone valmimisele, mis saab teoks tuleva aasta jaanuaris. Kui arvestada, et Eestis oli Ungari suursaadik viimati aastail 1923--1928, siis näitab see samm märgatavat tõusu kahe riigi poliitilistes suhetes,» ütles Béla Javorszky. Põhjustena, miks Ungari eelistas Eestit Leedule ja Lätile saatkonna asukohana, tõi suursaadik keelehõimluse ning mõlema riigi jõudmise Euroopa Liiduga läbirääkimiste esimesse ringi.

Kahe maa majandussuhete praegust seisu nimetas Béla Javorszky nukraks. Põhjustena nimetas ta kauget vahemaad, turgude väiksust, puudulikku infrastruktuuri ja partnerite kehva tundmist. Praegune Ungari eksport Eestisse on põhiliselt omaaegse NSV Liidu ekspordi jätk, piirdudes toiduainete ja ravimitega. Eesti välisministeeriumi andmetel oli Eesti ja Ungari kaubavahetuse maht 1998. a 411,6 miljonit krooni, kusjuures Ungari kaupade import ületas Eesti eksporti sinna 2,5 korda. Sellega oli Ungari Eesti kaubanduspartnerite seas alles 28. kohal. Uusi võimalusi kahe riigi kaubavahetuse laiendamiseks peaks pakkuma selle aasta algul jõustunud vabakaubandusleping.

Eesti ja Ungari äri- ja turismisidemete arengu huvides oleks suursaadiku arvates vaja taastada katkenud Tallinna--Budapesti lennuliin. Majanduskoostöös tuleks põhirõhku panna väikeste ja keskmiste firmade kontaktidele.

«Pooltel on kaupu küll, mida teineteisele pakkuda,» tõdes suursaadik.