Tollireformiga tuleval aastal uuele ringile

Ühe torujupi tollilaost kättesaamiseks kulub ettevõtjal 36 tundi, autokoormatäie kauba tollimiseks viis päeva ehk kaks korda rohkem aega, kui kestis selle vedu Eestisse -- need pole sket?id absurditeatrist, vaid paar pildikest Eesti importööride viimase kahe nädala argielust. Nii kaua on kestnud segadus tollis ja kestab edasi, vaatamata rahandusminister Siim Kallase ja tolliametnike vastupidistele kinnitustele.

Äripäeva arvates peab toll ajutiselt vana tollimissüsteemi juurde naasma ning uue programmi käivitamine, samuti tolliseaduse muudatuste kehtestamine tuleb lükata edasi tuleva aasta jaanuarisse.

Rahandusministeerium ja tolliameti juhtkond tahtsid lüüa kaks kärbest ühe hoobiga -- käivitada tollimisprogrammi ASYCUDA ja rakendada samaaegselt uued, tolliseaduse muudatustest tingitud eeskirjad. Löök ebaõnnestus, tulemuseks on kaos: tolli arvutivõrk ei pea koormusele vastu, inspektorid ei jõua deklaratsioone töödelda, ettevõtjad ei saa ladudest kaupa kätte, seisma jäänud kaup uputab tolliladusid, seisab töö ettevõtetes. Lisaks rahalisele kahjule kannatab firmade maine välispartnerite silmis. Lõppkokkuvõttes on kaotaja Eesti riik.

Kurioosne on see, et riigi esindaja, rahandusministeerium, ei taha probleemi tunnistada ja toll ei suuda seda omal jõul lahendada, segaduse tekitajad on aga nad mõlemad. Euroopa Liidu Phare programm, «tollihobuse» ASYCUDA kinkija, pesi käed lihtsalt puhtaks -- uue tollimissüsteemi käivitamise juures olnud ekspert lahkus niipea, kui tollil probleemid tekkisid.

Tolliseaduse muutmise tingis vajadus viia seadused kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega, kuna ühinedes ELiga muutub Eesti automaatselt liidu piiririigiks. Siis suureneb Eesti vastutus selle eest, milline kaup liigub ühinenud Euroopas. ELi liikmestaatust tuleb meil oodata oma neli-viis aastat ja ei maksa selleks ajaks liigsest kiirustamisest tingitud vigade tõttu oma riigi mainet rikkuda.

Me ei kahtle tolli tehnilise poole kaasaajastamise vajalikkuses. Programm ASYCUDA aitab võidelda salakaubanduse vastu. Äripäev on ülepeakaela toimetamise vastu, mis on ilmselgelt tollisegaduse peamine põhjus.

Tolli pööramine vana juurde tagasi võib olla sama raske kui jõge teistpidi voolama panna -- tekkida võib veelgi suurem segadus. Samas -- uus online-süsteem nagunii ei toimi, vana tollimissüsteem on alles ja vana korda teavad peast nii maaklerid kui ka tolliinspektorid. Nii saab kaubad uuesti liikuma ja ettevõtjate kahjud enam ei suurene. Segadused on toonud välja tolliseaduse muudatuste ja uue tollimissüsteemi puudused, nende kõrvaldamiseks on samuti vaja aega.

Loogilisem ongi, et kõnealuseid uuendusi viiakse ellu aasta alguses või keskel, mitte enne jõule, mil kaubavahetus on tavalisest elavam. Kui aga jaanuariks pole olukord lahenenud, on selge, et Siim Kallas ja Rein Talvik on mehed vales ametis.