WTO Eesti võit läänerindel

Soviet Union, Narva, Kreenholm -- sellise aadressiga kirja saatis veel tänavu Eesti edukaima eksportija Kreenholm Grupi presidendile Meelis Virkebaule üks Saksamaa ettevõte. «WTO liikmeks olek parandab Eesti mainet ning ma loodan selliseid kirju enam mitte saada,» ütleb Virkebau.

Eesti ettevõtted saavad alates homsest arvestada võrdse kohtlemisega 134 WTO liikmesriigis ning Eesti riik saab ettevõtet välisriigis ahistamise korral tõhusalt abistada, lubab välisministeeriumi asekantsler Clyde Kull.

Kull juhtis Eesti delegatsiooni tänavu mais edukalt lõppenud WTO läbirääkimistel, mis vahepealsetel aastatel Eestile küllaltki vaevaliselt kulgesid.

Riigi WTO liikmestaatus pole Eesti ettevõtjale muidugi imerohi uute turgude vallutamiseks ja kasumi suurendamiseks.

«Kui keegi loodab, et tema väikeettevõttele saabub 13. novembrist enneolematu õnneaeg, siis peab ta pettuma,» kinnitab majandusministeeriumi väliskaubandusdivisjoni juht Paul Elberg. «Võidavad need, kelle tegevus on ekspordile orienteeritud ja kes on valmis edu nimel WTO tingimusi kasutades täiendavalt pingutama.»

Tänase päeva tähtsaim soovitus Eesti ettevõtjale: teata kohe oma välispartneritele Eesti ühinemisest kaubandusorganisatsiooniga, hangi WTO lepingu tekst, loe see tähelepanelikult läbi, leia oma toodangule sobivad ni?id liikmesriikide turgudel, palka ekspordijuht ning alusta sihikindlale ekspordistrateegiale tuginedes välismaale suunatud tootmist.

WTOst kasu lõikava eduka eksportööri näiteks sobib hästi Narva Kreenholm.

Ettevõttel läheb täna väga hästi. Eesti astumine WTOsse mõjub Kreenholmi välispartneritele lisagarantiina.

Kreenholmi juht Meelis Virkebau alustab järgmisel aastal Narvas praegu tegutseva Euroopa ühe moodsaima õmblusvabriku kõrvale teise ehitamist. Plaaneeritav tootmishoone peaks hakkama tööd andma 350 õmblejale, sest Kreenholmi Õmbluse AS ei suuda kolmes vahetuses 700 töötajaga kõiki tellimusi täita.

Virkebau kinnitab, et kui WTOga ühinemine annab järgmisel aastal Eesti majanduskasvule juurde ühe protsendi, on see suur edu.

Eesti põllumeestele toob WTO kaasa heaolu kasvu, sest riik kehtestab kaubandusorganisatsiooni tingimusi arvestades järgmisel aastal siseturu kokkuostuhindu tõstvad kaitsetollid euroliidu väliste ja Eestiga vabakaubanduslepingut mitteomavate riikide toodangule.

Eesti põllumajandussaadused võivad ühtsete kaubandustingimuste tõttu muutuda ahvatlevaks ostuartikliks Põhjamaade toiduainetööstusele, seda eriti pärast ühinemist Euroopa Liiduga, märgib põllumajandusministeeriumi peaspetsialist Tauno Lukas.

Samal ajal sattuvad Lukase sõnul löögi alla Eesti toiduainetööstused, kes peavad tegema ülisuuri pingutusi, et jääda ellu konkurentsivõitluses tugevate Euroopa tööstustega.

Ühistu Jõhvi Piim juhatuse esimees Kalju Metsalu ei soovi külalisi oma ettevõtte tootmisruumidesse lasta, sest seal käib remonditöö. Jõhvi Piim vahetab välja kogu senise seadmepargi tootlikuma vastu ning vallandab 180 töötajast 100.

«Konkurentsis püsimiseks oleme sunnitud suurendama efektiivsust,» ütleb Metsalu. «Praegu on aeg, kui üksnes pingutades on võimalik tulemusi saavutada.»

Metsalu tõdeb, et WTO tingimuste täitmiseks uuest aastast kehtestatavad sisseveotollid sunnivad piimakombinaate püksirihma pingutama, sest tõstavad imporditava söödateravilja hinda, mis omakorda kergitab piima kokkuostuhinda.

Ekspordijutte peab Metsalu Venemaa topelttollide foonil kohatuteks. «Meie ainus välisturg on Venemaa,» ütleb ta.

Clyde Kulli sõnul viib Eesti ühinemine WTOga varem või hiljem Venemaa topelttollide kadumiseni, sest kaubandusorganisatsiooniga ühinemine on Venemaa üks välispoliitilisi eelistusi.

Väidetavalt on Austraalia saatkond Moskvas leidnud seadusakti, millega Venemaa kohustub rakendama enamsoodustusrezhiimi kõikide WTO liikmesriikide suhtes.

Kull siiski ei usu, et Moskva Eestile kehtestatud diskrimineerivad kaubanduspiirangud mingi varasema akti põhjal niisama lihtsalt kõrvaldab.

Eestil on kavas avada Venemaaga WTOga liitumise töögrupis kahepoolsed läbirääkimised, et saada selgust Venemaa kaubanduspoliitikast Eesti suhtes.

«Venemaale on meie WTO-liikmelisus praegu ebamugav fakt, sest nüüd ei jäta ükski liikmesriik Eesti topelttollidega diskrimineerimist tähelepanuta,» lisab Kull.

Majandusministeerium asutab oma seniste väliskaubandusametnike baasil WTO teavitamiskeskuse, et nõustada ettevõtjaid liikmesriikide kaubandusreeglitest ning soovitada neile WTO lepingust lähtudes parimaid lahendusi ekspordiks.

WTO on ainus rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmed on kokku leppinud konkreetsed kaubandusreeglid, mille rikkumise korral on ettevõtjal võimalus algatada oma riigi valitsuse kaudu kaubandusvaidlusi.

Kaubandusvaidluse algatamine tähendab aga rahvusvahelist kaubanduskohut.

«Liikmesriigid, teades WTO vaidlustusmehhanismide tülikust, püüavad vältida kaebusi välisettevõtte ebaõiglase kohtlemise suhtes,» lisab Kull. Kui enamik WTOga seotud kohustusi lasub riigil, siis enamik õigusi kuulub ettevõtjatele, tõdeb ta.

30. novembril kuulutab WTO ministrite konverents USAs Seattle'is viimati maailmaorganisatsiooniga liitunud Kirgiisia, Läti ja Eesti piduliku tseremooniaga maailma kaubanduse kõrgliigasse vastu võetuks.

Eesti pingutused kaubandusorganisatsiooniga ühinemiseks algasid viis aastat tagasi, sest WTO liikmeks olemine on eeltingimuseks ühinemisel Euroopa Liiduga.

WTO sündis 1995. aastal üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe GATTi järglasena, et piirangute vähendamise teel elavdada kaubavahetust. WTO kohustab liikmesriike kohtlema teiste liikmete ettevõtteid samade reeglite alusel nagu enda omi ja laiendama ühele WTO liikmesriigile kauplemisel antud privileege teistele liikmetele.

WTO riikide ettevõtted ei pea kulutama aega partnerile oma kodumaa seaduste tutvustamisega, sest kaubandusorganisatsioon tagab ühtse standardi. WTO leping käsitleb tooteid, teenuseid ja intellektuaalset omandit.