• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Norra läheneb ELile

    Seda tõendab rahvahääletuse viienda aastapäeva puhul Oslo ülikoolis valminud uuring «Väljaspool Euroopa Liitu, teistsugune ja suveräänne?», milles 15 teadlast vaatleb riigi arengut möödunud viie aasta jooksul. Kõigi Norra erakondade poliitikud püüavad muuta riiki järjest Euroopa Liidu pärasemaks, samal ajal ei usu ükski neist, et ELi astumise debatt võiks riigis lähiaastatel kõne alla tulla.
    Kuid tänu EList väljajäämisele on Norra suutnud säilitada oma regionaalpoliitika ja suured põllumajandustoetused, mis Euroopa Liidus ei oleks mõeldav. See on aidanud hoida asustust kaugetel ääremaadel ja tänu sellele on tööpuudus suhteliselt väike.
    Uuringust selgub, et Norra on iseäranis püüdlikult arvestanud ELi direktiive transpordi, keskkonna ja telekommunikatsiooni vallas. Valuutapoliitikas on rohkem arvestatud oma huvidega, sest loodud Euroopa majandus- ja rahaliit on avatud üksnes ELi liikmetele. Seevastu naftaturul, kus Norral on mängus suured oma huvid, on liberaliseerimine läinud märgatavalt aeglasemalt.
    Raamatus tõdetakse, et Schengeni viisakoostöö on Norrale paratamatu, kui ta tahab püsida Põhjamaade passiliidus. Sotsiaalpoliitikas on kohanemine suhteliselt nõrk ja kalanduspoliitikas on ELile täielik vastuseis, sest Norra ei lase oma vetesse püüdma ELi kalalaevu ja eelistab oma kala ise töödelda.
    Norrat häirib ELi kiire areng välis- ja julgeolekupoliitika koordineerimisel. Nii poliitikud kui ka rahvas peavad neid küsimusi väga tähtsaks ega soovi, et Norra välispoliitiline mõju väheneks. See on ka üks põhjus, mis võib norralased kallutada ELi astuma, arvavad teadlased.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Renault' lahkumise järel vuravad Moskva tehasest välja Moskvitšid
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.