ÄP fototoimetus • 21 november 1999

Norra läheneb ELile

Seda tõendab rahvahääletuse viienda aastapäeva puhul Oslo ülikoolis valminud uuring «Väljaspool Euroopa Liitu, teistsugune ja suveräänne?», milles 15 teadlast vaatleb riigi arengut möödunud viie aasta jooksul. Kõigi Norra erakondade poliitikud püüavad muuta riiki järjest Euroopa Liidu pärasemaks, samal ajal ei usu ükski neist, et ELi astumise debatt võiks riigis lähiaastatel kõne alla tulla.

Kuid tänu EList väljajäämisele on Norra suutnud säilitada oma regionaalpoliitika ja suured põllumajandustoetused, mis Euroopa Liidus ei oleks mõeldav. See on aidanud hoida asustust kaugetel ääremaadel ja tänu sellele on tööpuudus suhteliselt väike.

Uuringust selgub, et Norra on iseäranis püüdlikult arvestanud ELi direktiive transpordi, keskkonna ja telekommunikatsiooni vallas. Valuutapoliitikas on rohkem arvestatud oma huvidega, sest loodud Euroopa majandus- ja rahaliit on avatud üksnes ELi liikmetele. Seevastu naftaturul, kus Norral on mängus suured oma huvid, on liberaliseerimine läinud märgatavalt aeglasemalt.

Raamatus tõdetakse, et Schengeni viisakoostöö on Norrale paratamatu, kui ta tahab püsida Põhjamaade passiliidus. Sotsiaalpoliitikas on kohanemine suhteliselt nõrk ja kalanduspoliitikas on ELile täielik vastuseis, sest Norra ei lase oma vetesse püüdma ELi kalalaevu ja eelistab oma kala ise töödelda.

Norrat häirib ELi kiire areng välis- ja julgeolekupoliitika koordineerimisel. Nii poliitikud kui ka rahvas peavad neid küsimusi väga tähtsaks ega soovi, et Norra välispoliitiline mõju väheneks. See on ka üks põhjus, mis võib norralased kallutada ELi astuma, arvavad teadlased.

Autor: ÄP

Hetkel kuum