Andres Reimer • 23 november 1999

Eesti edukaim ettevõte on EMT

Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov andis eile Estonia talveaias 1998. aasta majandustulemuste põhjal üle tunnistuse kümnele Eesti edukaimale ettevõttele, kellest viis olid side- ja transpordiettevõtted.

Eesti Mobiiltelefon võitis kuue põhilise majandusnäitaja kokkuvõttes ülekaalukalt esikoha. Mobiilside plahvatusliku kasvu põhjus on eestlaste tarve võtta üle uuenduslikke asju, põhjendas edu juhatuse esimees Peep Aaviksoo. Eesti Mobiiltelefon oli eelmisel aastal 1997. aasta majandustulemuste põhjal koostatud Äripäeva edetabelis kolmas.

Mullune võitja AS Pakterminal pidi tänavu leppima teise kohaga, kuid oli rohkem kui poole miljardi krooniga Eesti kõige suurema kasumiga ettevõte. Pakterminal oli rohkem kui 58 protsendiga samuti kõige rentaablim ettevõte. Pakterminali nõukogu esimees Aadu Luukas ütles, et ettevõtte edu taga on Eesti soodne ärikeskkond, mis võimaldab ka edaspidi rajada äriplaani käibe kasvule.

Kolmanda koha saavutanud naftatransiidifirma E.O.S. tõusis 1997. aasta tagasihoidlikult 272. positsioonilt tänu edule kasumi suurendamisel 118 miljoni krooni võrra, mida võimaldas märgatav käibe kasv. E.O.S.-i juht Arnout Lugtmeijer ütles, et ta kavatseb tänavuse aasta majandustulemustega naftaveoliidrile Pakterminalile tugevalt kandadele astuda, sest ennustab oma ettevõtte käibe kahekordistumist.

Viienda koha saavutanud ASi Eesti Telefon juhatuse esimehe Jaan Männiku sõnul võimutsevad teenindusettevõtted majandustulemuste edetabelis, näidates Eestit arenenud majandusega riigina. Männik tõi näiteks põllumajanduse, kus viimase 75 aastaga on töötajate arv vähenenud viiekümnelt protsendilt elanikkonnast ligi 3 protsendile. «Tootmissektor elab praegu üle sama trendi, sest arvutid ja automaadid vähendavad tööjõu vajadust ning teenindajate osa kasvab selle arvel jõudsalt,» selgitas ta.

Luukas ütles, et tema hinnangul hakkab Eesti tööstus oma positsioone aasta-aastalt parandama, kuid sellegipoolest annavad tänapäevases majanduskeskkonnas teenindusettevõtted 60--70 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Edukaid ettevõtteid tervitanud teede-ja sideminister Toivo Jürgenson ütles, et tema näeb tööstuse arengumootorina transiitkaupade täiendavat töötlemist Eesti kaubavedude sõlmpunktides. «Eesti on olnud transiidi alal silmatorkavalt edukas, kuid minu eesmärk on, et transiitkaubale loodaks Eestis töötlemisega lisaväärtus,» lisas Jürgenson.

Ehitusmaterjalide tootja ASi E-Betoonelement tegevdirektor Jaan Valbet tunnistas, et tema ettevõtte edu põhines 1997. aasta majanduskasvule, mis tõi ehitusmaterjalide turule elavnemise aastase hilinemisega. Valbeti sõnul võimaldab teenindusvaldkond suurema paindlikkuse tõttu kiiremat arengut, kuid tema ettevõtte näitel saavutab tööstus edu professionaalse töökorralduse ja õigeaegsete investeeringutega.

Kuuenda koha saavutanud E-Betoonelement investeeris eelmisel aastat tehnoloogiasse ligi 30 miljonit krooni, mis võimaldas kindlustada koht peale Eesti ka Venemaa Leningradi oblasti ja Läti turul.

Edetabeli kaheksanda, Balti Laevaremonditehase administratiivdirektori Dmitri Kubõ?kini sõnul peab tööstuse areng olema riigile prioriteet, millest ei tohi loobuda. «Turu iseärasuste tõttu pole tootmise kasvutempo nii kõrge kui teenindusel, kuid Eesti peaks suutma paremini ära kasutada siia Nõukogude Liidu ajast jäänud intellektuaalset potentsiaali, tootmishooneid ja infrastruktuuri,» selgitas Kubõ?kin. «Eesti geograafiline asend ida ja lääne vahel on hea tööstuse arendamise eeldus.»

Laevaremonditehase edu tugineb kümne aasta tagusele strateegilisele otsusele arendada ettevõtet mitmel alal tegutseva kontsernina. Laevade remontimine hõlmab praegu poole ettevõtte tootmismahust. Ülejäänu jaguneb suuremahuliste metallkonstruktsioonide, raudteeveeremi remondi ja tehniliste gaaside tootmise vahel, mis suurendab Kubõ?kini sõnul ettevõtte paindlikkust ja vähendab riske.

Äripäev kujundas tänavuse Eesti firmade TOP 100 uute põhimõtete järgi, võttes aluseks kuus põhilist majandusnäitajat. 1998. aasta edetabeli koostamiseks valiti esmalt käibele tuginedes välja 500 suuremat ettevõtet, kes on tegutsenud vähemalt kaks järjestikust majandusaastat. Ettevõtted reastati käibe, käibe kasvu, kasumi, kasumi kasvu, käiberentaabluse ja varade tootlikkuse järgi, andes punkte vastavalt saadud kohale. Võitjaks osutus kõige vähem punkte saanud ettevõte.

Ettevõtete TOP 100-le on pühendatud Äripäeva tänane erileht.

Vt. ka tabelit:Eesti ettevõtete 1998. aasta TOP 10

Vt. ka tabelit:Majandusnäitajate parimad

Hetkel kuum