Relvaostuleping on kadunud

Kaitseministeerium ja rahandusministeerium moodustavad lähiajal ühiskomisjoni, et selgitada välja, miks on makstud 30 miljonit krooni kokkulepitust rohkem relvaostu võlakirjade eest.

«Kaitseministeerium ei kontrollinud varem lepingu täitmist, vaid maksis raha vastavalt esitatud arvetele,» rääkis kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko. «Peame selgitama välja, kuidas raha pidi vastavalt lepingule liikuma, mis puudutab ka Hansapangale tehtavaid makseid.»

Kaitseministeeriumis ei leidu Iisraeli relvatehase TAAS ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud relvatehingu originaali ja lepingu asukoht pole praegu teada, tunnistas Mikko. Samas kinnitas ta, et kaitseministeeriumis on olemas relvaostulepingu koopia.

Väidetavalt läks relvaostulepingu originaal kaduma pärast riigisekretär Ülo Kaevatsi lahkumist ametist 1995. aastal.

Rahandusministeerium peab ühiskomisjoni moodustamist vajalikuks, sest ministeeriumis on vaid relvatehingu lepingu kirjeldus, kuid pole selle teksti, lausus rahandusministri nõunik Daniel Vaarik. Seetõttu pole võimalik maksete õigsuse kohta järeldusi teha, lisas ta.

Rahandusministeeriumi kantsler Aare Järvan tegi neljapäeval Äripäevale ettepaneku tutvustada relvatehinguga seotud maksekorraldusi, kuid päev hiljem muutis ta oma otsust. Järvan põhjendas seda vajadusega üksikasjalikumalt probleemiga tutvuda.

Riigikontrolli peakontrolör Peeter Lätti avastas ligi 30 miljoni kroonise ülemaksmise TAASilt ostetud relvade eest novembris, kui ta revideerides kaitseministeeriumit. Riigi poolt tehingu katteks välja antud võlakirjade intress oli seotud USA dollari liboriga, kuid väidetavalt ei arvestanud arvete koostaja libori langemist ning kaitseministeerium maksis tagasi rohkem kui vaja.

Eelmisel nädalal avaldas rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Agate Dalton arvamust, et tuleks korraldada rahvusvaheline audit relvaostulepingu maksete tasumise kohta ning peatada selleks ajaks kohustuslikud maksed Hansapangale.