ÄP fototoimetus • 6. detsember 1999 • 2 min
Jaga lugu:

SEBi ootab ühinemine

Veel ennustavad Rootsi majanduslehe Dagens Industri ümarlauda kutsutud kuus pangandusanalüütikut sektori tulususe kasvu eelkõige internetikasutuse laienemisest, see omakorda annab hoo sisse pangandussektori aktsiatele.

«Tehnoloogia areng, näiteks internet, on tekitanud panganduses liigseid võimsusi, mida ühinemine aitaks vähendada,» ütles Sigmund Håland firmast ABG Securities.

«Neljast Rootsi suurpangast jääb tuleval aastal alles kolm,» ennustab Orkla Securitiese analüütik Andreas Ossmark.

«Uue suurtegija vastu tunneksid elavamat huvi ka aktsiaturg ning suured Euroopa finantsasutused,» ütles Alfred Bergi analüütik Patrik Tillman.

Kõik kuus ümarlauast osa võtnud analüütikut osutasid SEBile kui tõenäolisele ühinemiskandidaadile. SEBi aktsia on tõusnud teistest aeglasemalt, pank on turuväärtuselt väikseim ning madalaima tegevuskasumiga. Mullu suvest on aktsia langenud 30%.

«Kõige olulisem sündmus pangandusturul on tuleval aastal SEBi ühinemine või ülesostmine,» ütles Håland.

Parimad ?ansid on tema arvates seejuures Hansapanga suurosanikul Föreningssparbankenil (Swedbank). Kuid ka MeritaNordbanken on potentsiaalne kosilane, sõltuvalt sellest, kuidas lõpeb Norra Christianiale tehtud pakkumine.

Föreningssparbankeni juhatuse esimees Göran Collert ei peaks meelt heitma, et SEBi kontserni juht Lars Thunell esimese ühinemiskutse tagasi lükkas, ütles MeritaNordbankeni analüütik Johan Ekwall. «Lars Thunelli «ei» oleks vaevalt saanud «pehmem» olla.»

Laiemas plaanis tingib ühinemise vajaduse© tihenev konkurents välismaiste pankade ja fondide poolt. «Ühelgi Rootsi pangal ei ole praegu seda kriitilist massi, mis võimaldaks pakkuda kasvõi varahaldust globaalses mastaabis. Suurim Rootsi varahaldusfond Roburet haldab 242 miljardit Rootsi krooni. Rahvusvahelised tegijad on 10--15 korda suuremad,» ütles Swedbanki analüütik Rodney Alfvén.

Analüütikute arvates oleks parim kodumaine lahendus, kuid sobivate tingimuste juures tuleks kõne alla ka ühinemine mõne Põhjala, Balti riigi või Põhja-Euroopa partneriga.

Pikemas perspektiivis võivad pangad hellitada koostöömõtteid ka vähemtraditsiooniliste partnerite, nagu kaubandusettevõtete või telefonside operaatoritega, viimaste puhul kasvõi WAP-teenuste osas.

Analüütikud on üksmeelel interneti pöördelises rollis. Esimeses laines on see pankadele vahend kulude alandamisel ning mittetulusate klientide tulusaks muutmisel, suunates maksed internetti. Siin on suurimad võitjad MeritaNordbanken ja Föreningssparbanken, kelle kliendibaas pole tehingukulude tõttu tulus.

Interneti abil on pankadel ka hea võimalus kliente tihedamalt enda külge siduda ning ergutada neid ostma järjest uusi teenuseid ja tooteid.

«Suurimaks uueks trendiks saab see, et pangad hakkavad pakkuma kolmanda osapoole teenuseid. Parim näide on fondid. Nimelt on Rootsi suurpangad otsustanud, et ei hakka välja arendama oma jõude globaalsete väärtpaberiinvesteeringute tarvis,» ütles Tillmann. Analüütikud usuvad, et pankade järgmiseks suuremaks müügihitiks saavadki just fondide osakud.

Autor: ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt