Liikluskindlustus läheb kallimaks

Leks Kindlustuse arendusdirektor Sergei Vahnitski rääkis, et liikluskindlustuse fondi väljatöötatud eelnõu kohaselt kallineb kohustuslik liikluskindlustus aasta alguses keskmiselt kümnendiku võrra. Suurema liikluskahjususega piirkondades, nagu Tallinn, Pärnu ja Viljandi, kasvab kindlustustariif keskmiselt 12 protsenti. Viimast põhjustab 15 protsendi suurune kindlustushüvituste hinnatõus.

Teise olulise muudatusena plaanib valitsus vabaks lasta seni ühtse 34 krooni suuruse lepingu sõlmimistasu. Peale boonusklassi alusel välja arvutatud kindlustusmakse peab klient lepingu sõlmimisel maksma teenustasu, mille piirmäär on 225 krooni. Kindlustusseltsid peavad määratud teenustasude rakendamisest teatama vähemalt viis päeva ette interneti ja ajakirjanduse vahendusel.

Sergei Vahnitski sõnul ei pruugi kindlustusseltsid kehtestada klientidele ühtset teenustasu, vaid võivad seda teha poliisi kehtivusaja ja selle ostmise koha järgi. «Sellega võib kindlustusselts ise planeerida oma portfelli, eelistades näiteks pikemaajalisi poliise,» lausus ta.

Tõenäoliselt on lepingute sõlmimistasu 56 krooni lähedal, lausus Vahnitski. «Meil on vabad käed teenustasu määramisel, kuid aasta lõpuks ei tohi see ületada 15 protsenti kogutud preemiatest,» rääkis ta.

Vahnitski ütles, et vaevalt hakkab ükski kindlustusselts maksimaalselt kõrgeid hindu küsima, sest sõlmimistasu määrade osas peavad nad arvestama seadusega, mille alusel on liikluskindlustuse tegevuskulude ülempiir 15% kindlustusmaksetest. Vahnitski sõnul hakkab Leksi liikluskindlustuse poliis maksma kindlustusseltsi kontorites tõenäoliselt vähem kui vahendajate ja bensiinijaamade kaudu.

«Me korrigeerime teenustasu taset vastavalt sellele, kuidas müük läheb -- näiteks kui ostetakse ainult aastasi poliise, peame teenustasu tõstma,» lausus Vahnitski.

Kindlustusseltside Liidu direktor Katrin Hanko tunnistas, et plaan anda kohustusliku liikluskindlustuse sõlmimiskulud vabaks on kindlustusseltside esindajate seas tekitanud erimeelsust. Väiksemad kindlustusseltsid kardavad, et jõukamad seltsid hakkavad turu võitmiseks müüma poliise väga väikese või isegi nullkroonise teenustasuga.

Kindlustusseltside Liit taotles kohustusliku liikluskindlustuse 10--15% hinnatõusu juba tänavu juulist. Seda on põhjendatud liikluskindlustuse kuni 110% kahjususega, kuid liikluskindlustuse fond otsustas taotlust rahandusministeeriumile mitte edastada.

Viimane kohustusliku liikluskindlustuse hinnatõus toimus selle aasta alguses. 10% hinnatõusu üks põhjusi oli ravikindlustuse seaduse muudatus, mille kohaselt on haigekassal alates käesolevast aastast õigus nõuda liiklusõnnetuse tagajärjel makstavad hüvitised ja ravikulud sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusseltsilt.

Alates järgmisest aastast plaanitakse tõsta ka kahjuhüvitiste piirmäärasid, varakahju maksimaalne hüvitis ulatub 1,2 miljoni kroonini ning isikukahju puhul 4 miljoni kroonini. Euroopa Liidu minimaalse taseme saavutamiseks kasvavad piirmäärad edaspidi poolteist korda aastas.

Bico Kindlustuse klient, taksojuht Ja?a I?hanjan ütles, et teenustasude kallinedes hakkab ta seniste lühiajaliste kindlustuspoliiside asemel sõlmima kindlasti vähemalt aasta kehtivaid poliise. «Liikluskindlustuse tariifi tõusuga olen ma nõus, aga iga kord uut ja kõrget teenustasu maksta ma küll ei soovi,» kommenteeris ta.

Peale kohustusliku liikluskindlustuse hinna tõusu on Eesti suuremad kindlustusseltsid tõstnud sel aastal ka vabatahtliku sõidukikindlustuse tariife. Eesti suurim kindlustusselts Sampo Eesti Kindlustus teatas paar nädalat tagasi edasisest hinnatõusust kaskokindlustuses.