1. oktoober 2000 kell 22:00

Seadus annab kindlustusvõtjale 14 päeva kindlustuslepingust taganemiseks

Praegu kasutatakse lepingulistes suhetes laialdaselt põhimõtet ?mis pole keelatud, on lubatud? ja tehingut võib sõlmida juhul, kui see pole vastuolus avaliku korra ega heade kommetega. Kui õigusaktiga pole võlaõigussuhetes paika pandud täpseid reegleid, luuakse need ise ja kirjutatakse lepingusse.

Kui leping formuleeritakse läbirääkimiste käigus ja pooled töötavad aktiivselt kaasa lepingu koostamises, probleeme pole.

Teine on lugu siis, kui üks pool on suurfirma koos õigusalase oskusteabe ja praktikaga ning teine klient, kel pole erilisi võimalusi lepingutingimuste suhtes kaasa rääkida. Niisugune on olukord kindlustussfääris ja see vajab kliendi huvide kaitseks enam seadusega kehtestatud reegleid. Vastasel korral ei pruugi tulem olla õiglane. Praegu kindlustussektorit võlaõiguslikult reguleeriv kindlustusseadus eriti palju võimalusi ei paku.

Riigikogus menetletav uus võlaõigusseaduse eelnõu sätestab üldreeglid kindlustussuhetes ja piirab lepinguvabadust aspektides, mis võivad olla kindlustusvõtjale kahjuks. Palju on kasutatud mõistlikkuse mõistet, mis paraku jätab juristidele laia mängumaa. Erilist tähelepanu on pööratud füüsilisest isikust kindlustusvõtja kaitsele. See põhimõte tuleneb tarbijakaitsest.

Uue lähenemisena pakub võlaõigusseaduse kindlustuslepingute peatükk kindlustusvõtjale õigust kindlustuslepingust kohe pärast lepingu sõlmimist taganeda tingimusel, et kindlustusleping on sõlmitud enam kui üheks aastaks või kui tegemist on elukindlustuslepinguga.

Tagasivõtmisõigus on tüüptingimustega lepingute puhul muus maailmas küllalt levinud ja selle eesmärk on kaitsta tarbijat liigemotsionaalsete ostuotsuste eest.

Pikaajalise kindlustuslepingu ja eriti elukindlustuslepingu sõlmimisega kaasnevad tuntavad tagajärjed kindlustusvõtja majanduslikule olukorrale. Sestap ei saa niisuguseid otsuseid uisapäisa vastu võtta. Inimene vajab nn tutvumisaega veendumaks, et lepingu sõlmimiseks oli tõesti tugev soov ja vajadus.

Praegu võib kindlustusvõtja samuti lepingu lõpetada, kuid see toob kaasa märkimisväärse rahalise kaotuse. Kindlustusvõtja võib võlaõigusseaduse (eelnõu) järgi taganeda lepingust 14 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest.

Tähtaja järgimiseks piisab taganemisavalduse teate õigeaegsest ärasaatmisest. 14päevane tähtaeg ei hakka kulgema enne, kui kindlustusandja on kindlustusvõtjale taganemisõigusest teatanud ja kindlustusvõtja on teatamist allkirjaga kinnitanud. Kui kindlustusvõtjale ei teatata taganemisõigusest, lõpeb taganemisõigus ühe kuu möödumisel esimese kindlustusmakse tasumisest.

Kindlustusvõtjal ei ole taganemisõigust niivõrd, kuivõrd kindlustusandja on kindlustusvõtja soovil andnud talle kohese kindlustuskaitse või kui kindlustus on määratud kindlustusvõtja majandus- või kutsetegevuse jaoks.

Segadus võib tekkida investeerimisriskidega seotud elukindlustuslepingute puhul. Kui kindlustusvõtja on lepingu sõlminud ja vahetult pärast seda tehtud investeering toob kaasa rahalise kaotuse, võib tekkida soov lepingust tagasi astuda, jättes tekkinud kahju seltsi kanda. Taganemine ei mõjuta aga lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Vaidluste vältimiseks oleks lihtne ja otstarbekas luua õiguslik konstruktsioon, mille alusel saab selts hoida investeerimisraha enda käes seni, kuni 14päevane taganemistähtaeg on möödunud.

Hetkel kuum