Turg toibub suveuimast kõigis Balti riikides

Viimase aasta jooksul on elamukruntide pakkumine Tallinnas ja selle lähiümbruses suurenenud, kuna mitmed maaomanikud on valmis saanud kommunikatsioonid ning krundijagamise. Pakkumised algavad mõnekümnest kroonist ja lõpevad üle tuhande krooniga ruutmeetri kohta. Enamik pakkumisi ei sisalda hinnas kommunikatsioonidega liitumist. Elektri, vee ja kanalisatsiooniga liitumiseks tuleb pealinnas arvestada 150 000?180 000kroonise investeeringuga. Suurenenud on nõudlus elamukruntide järele. Õigesti hinnatud krundi keskmine müügiaeg on vähenenud kuuelt kuult kolmele. Samas tuleb tõdeda, et suur osa turul pakutavast on ülehinnatud. Sageli on probleemiks asjaolu, et tegemist on liiga suure krundiga, mistõttu see tuleb huvi tekitamiseks müüa alla keskmise hinna. Ostjad lähtuvad eelkõige lõpphinnast.

September kui uue kauplemishooaja algus tõi kaasa kasvava aktiivsuse kaubanduspindade renditurul. Kevadel ja suvel ehitatud kaubanduspinnad on valmis ja turule tulemas. Parimates asukohtades, näiteks kesklinna käidavamates nurgapealsetes, on rendid tõusnud umbes 5 USD/m² võrra. Ka äärelinnas ei ole rendihindade alanemist ette näha.

Ehitusjärgus on kümmekond suurt kaubanduskeskust, mis valmivad paari aasta jooksul. Hetkel toimub nendesse aktiivne rentnike leidmine.

Augustis puudus Vilniuse kinnisvaraturul aktiivsus nii ostjate kui rentnike poolt. Septembrist peaks turg elustuma, seega võivad kinnisvaraomanikud oodata potentsiaalsete ostjate ja rentnike hulga suurenemist ning aktiivsuse kasvu. Sügis on eriti soodne aastaaeg neile, kes soovivad oma vara müüa või rendile anda.

Pidev uute korterite lisandumine elamispindade turule on kaasa toonud valikuvõimaluse ostjatele, kes otsivad lääne standarditele vastavaid kortereid uutes elumajades. Ühtlasi on kasvanud ostjate hulk, kes soovivad osta korterit ainult uutes elamutes. Seega on korteriturul toimumas kvalitatiivsed muutused ? üha enam kliente eelistab osta kortereid, on need siis uutes elamutes või juba vanades (1960?1970) paneel- või telliskivimajades asuvad korterid.

Enamik firmasid üritab oma kinnisvarast ?lahti saada?, st üritatakse oma büroopind maha müüa ning rentida see uuelt omanikult. Nii nagu enamikus lääneriikides, eelistavad paljud firmad Vilniuses praegu pindu pigem rentida kui osta. Seetõttu on nõudlus büroopindade järele väike. Kaubanduspindade turul on palju kliente, kes on valmis pindu rentima või ostma. Suurim on nõudlus esimese korruse 70?120 m² suuruste eraldi sissepääsuga pindade järele.