Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Statistika ei arvesta väikeettevõtetega
Ajakirjanduses on järjest rohkem taunivat suhtumist väikeettevõtlusse, eriti väikekaubandusse: väikeettevõtja on maksupetis ja statistika suhtes hoolimatu. Ja üldse on tegu eelmise sajandi reliktiga.
Maksupettuste võimalikkus on paraku ühesugune nii suurtes kui väikestes ettevõtetes. See, kas ettevõte petab maksuametit, ei sõltu tema suurusest või asukohast, vaid omanike eetikast ja seaduskuulelikkusest. Eeldus, et omaniku eetika on võrdelises sõltuvuses tema ettevõtte suurusega, on primitiivne.
Väikeettevõtja ei hooli statistikast ja statistika ei hooli väikeettevõttest. 21 väikeettevõtte hulgas tehtud kiirküsitlus näitas, et kaheksa tegevusaasta jooksul pole statistikaamet nende käest kunagi küsinud andmeid ei käibe, töötajate arvu, ega keskmise palga kohta, aastaaruanne välja arvatud. Vaid üks firma suutis meelde tuletada mingi ühekordse palgaaruande.
Kust võtab statistika andmed nii sisemajanduse kogutoodangu kui ka keskmise palga tõusu kohta? Eriti paneb mõtlema palgastatistika puudumine, sest statistikast jääb välja just ettevõtete vaesem osa, kes maksab keskmisest väiksemat palka. Kas olukorras, kus riigiametnike palk sõltub statistilisest keskmisest palgast, pole selline lähenemine taotluslik?
Näide väikefirmade kõrvalejätmisest statistikast on jaekaubanduse käive. 28.09 Eesti Ekspressi andmeil on vahe konjunktuuriinstituudi andmetel ja kaupluste kaudu ostetud toidukaupade käivete vahel 4 mld krooni. Teist sama palju lisandub eeldatavasti tööstuskaupade müügi arvel.
Seega vähemalt 8 mld krooni läheb ametlikust statistikast mööda ja seda mitte ainult seetõttu, et kaupmehed ei taha oma käivet deklareerida. Keegi ei ole seda kunagi küsinud ja väikeettevõtja ei tule tihti ise selle peale, et minna pärima, ega ta ometi mõnda aruannet esitama ei pea. Võrdluseks: jaekaubanduse ametlik statistiline käive on ca 24 mld krooni.
Probleem on siin ainult statistikas ja pole mõtet pisaraid valada saamata jäänud käibemaksu pärast ? paljude väikefirmade käive on nii väike, et nad pole käibemaksukohustuslased ja seda seaduslikult. Kaupade ostmisel tasuvad nad hulgimüüjatele aga käibemaksu nagunii.
Tauniva või ignoreeriva suhtumise asemel tuleks hakata väikeettevõtlusesse suhtuma samamoodi nagu arenenud maailmas. Tegu pole niivõrd majandusliku, kui sotsiaalse nähtusega. USAs kehtivad väikestele perefirmadele märksa pehmemad nõuded kui suurkorporatsioonidele.
Enamik väikefirmasid on loodud eesmärgiga teenida elatist endale ja oma perele. Väikeettevõtluse väljasuretamine toob kaasa mitte suurfirmade käibe, vaid töötuse kasvu.