• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ainult investeeringud aitavad ettevõttel edasi jõuda

    Imavere Saeveski on otsustanud investeerida üle 600 miljoni krooni puidutööstuse rajamiseks Lätti. Läti projekti etteotsa asunud endise Imavere Saeveski juhatuse esimehe Margus Kohava sõnul on seetõttu Imavere Saeveski äriplaanis suur rõhk investeeringutel.
    Kohava soovitab ettevõtte järgmise aasta äriplaani koostades arvestada järgmist:
    Efektiivsuse suurendamine. Ainult madala omahinnaga tootjad on pikemas perspektiivis konkurentsivõimelised. Investeeringud peavad tagama langeva omahinna vaatamata inflatsioonile. Ainult kaasaegne tehnoloogia rahuldab kasvavad nõudmised toote kvaliteedile. Peame suutma ka meie kliimas valmistada kõrge kvaliteediga ja soodsa hinnaga tooteid, peamised konkurendid on teistes Baltimaades ning Skandinaavias.
    Konsolideerumine. Suured muutuvad suuremateks, ebaefektiivsed ei püsi konkurentsis. Iganenud tehnoloogia ei võimalda teenida investeeringuteks vajalikku kapitali vaatamata Eesti odavale tööjõule. Turg on jagatud, uutel tulijatel ei ole kerge, edukalt pääseb turule vaid selgelt parema strateegiaga või uudse tootega.
    Lisaväärtuse andmine. Kasutage odava tööjõu eeliseid, kuni võimalik. See vähendab Baltic image?it (madala kvaliteediga, sorteerimata ja kuivatamata saematerjali eksport). Samas eeldab lisandväärtuse andmine piisavat mahtu võimaldamaks suuri investeeringuid moodsasse tehnoloogiasse.
    Vääristatud toote hinnad ei kõigu nii palju kui saematerjalil ja suurimad on kasumid siis, kui saematerjali hinnad on madalad. Tuleb vältida olukorda, kus turg kaob ning kallid seadmed seisavad kasutult.
    Turuolukord. Tootmine kasvab Euroopas kiiremini kui tarbimine, järgnevad aastad on seetõttu rasked. Tarbimine kasvab keskmiselt 1?2 aastas.
    Aastal 1999 eksporditi Euroopast välja 8 miljonit tihumeetrit saematerjali. Aastal 2000 toodetakse Euroopas 10 miljonit tihumeetrit saematerjali enam, kui tarbitakse. Seni puudub selge turg kahele miljonile tihumeetrile Euroopa saematerjalile, Jaapan ja USA ei päästa, kuna sealne turg on täis.
    Tooraine import. Eestil on kasutamata potentsiaal osta, töödelda või vahendada SRÜ riikidest pärit toorainet, nii palki kui saematerjali. Eesti reklaamib end kui lüli ida ja lääne vahel, kuid ometi oleme olukorras, kus ei kasutata oma eeldusi ? keele ja kommete tundmist. Import võimaldab kasvatada mahtusid, investeerida, luua lisaväärtust. Import võimaldab hankida paremat loodusliku kvaliteediga toorainet, laiendada tootevalikut.
    Palgituru stabiliseerimine. Eestis on ca 50 ressursist riigi omanduses, ca 70 metsadest on liigniisked, ülestöötamine on sügis-talvisel perioodil raske. Riik peab tööstuse huvides oluliselt suurendama oma rolli palgituru stabiliseerimisel.
    Saetööstuse suurim probleem on palgi saamine, Eestis on aastaid kestnud palgidefitsiit just sügisel. Alates taasiseseisvumisest on kogu perioodi vältel olnud terav vastuolu riigi kui poolmonopolistist ressursiomaniku ning erakapitalil põhineva saetööstuse vahel. Viimane arvab, et riik ei majanda kombel, mis oleks kasulik saetööstusele. Samas on riik nii tugev, kui seda on tööstus.
    Äriplaan 2001
    Kasvatage mahtusid -- investeerige
    Suurndage efektiivsust -- investeerige
    Andke lisaväärtust -- investeerige
    Investeerige töötajate koolitusse.
    Otsige uusi turge väljaspool Euroopat.
    Kindlustage tooraine saadavus, arendage imporditegevust.
    Propageerige puidu kasutust Eestis.
    - Kuidas on Imavere Saetööstusel õnnestunud vähendada Baltic image?it?
    On õnnestunud kasvatada niipalju mahtusid, et väikesed, kunagiste kolhooside saeveskid ei suuda enam kõrval müüa oma toodangut.
    - Kui Euroopa turul jääks toodetavast saematerjalist vähem üle kui praegused 2 miljonit, kas siis hinnad tõuseksid?
    Kindlasti.
    - Kuidas mõjutab saetööstusi võimalik tselluloositööstuse rajamine Eestisse?
    Tselluloositööstus ja saetööstus konkureerivad peenpalgi osas; jämeda palgi puhul on hea, kui saetööstus saab hakkepuidu anda tselluloositööstusele.
    - Millised on Imavere Saeveski tulevikuplaanid, soovitused-vihjed puiduettevõtetele?
    Imavere tegeleb kõigi äriplaanis nimetatud probleemidega. Kindlasti kasvab tootmismaht, käivitame ukse- ja aknakomponentide tehase, iga aastaga langeb toodete valmistamise omahind, investeerime suuri sumasid koolitusse, müüme Ameerikasse ja Austraaliasse, impordime Venemaalt palki ja kavatseme seda teha ka Lätist. Ma ei arva, et suurematel ja väiksematel oleks väga erinevad probleemid.
    - Kui sügisel on pidevalt palgipuudus, siis miks ei sõlmita pikemaajalisi lepinguid?
    Eelkõige oleks vaja saada kokkuleppele riigiga. Kuigi eraisikutele kokku kuulub üle poole metsast, on eraldi igal omanikul väike tükk ning need kokkulepped ei oma mingit efekti.
    Kohava esitatu on suhteliselt universaalne retsept ning ei puuduta ainult saetööstust. Samas aga võib pidada arengusuuna võtmestrateegilist iseloomustust ekspansioonifaasis oleva suure ja tugeva ettevõtte äriplaaniks. Kuid kõik ettevõtted pole suured, enamik on väikesed või keskmise suurusega ning neile pole jõukohane seda plaani jälgida. Olemas on alternatiivid, nagu spetsialiseerumine, Eesti tingimustes oleks see näiteks spetsialiseerumine puiduliigile, kliendirühmale või teatud turule.
    Kõike ei pea tegema väga efektiivselt ja palju, tuleb valida välja suund ning saada selles kõige paremaks. Iga hinna eest ei pea saavutama omahinna langust, määravaks on müügihinna tõus, mis tuleb spetsialiseerumise kaudu. Selleks pole vaja teha ka nii palju investeeringuid.
    Ma pole nõus sellega, et ettevõte peab ise väärtustama saematerjali ning turgusid otsima. Pigem tuleb teha ühte asja ja seda väga hästi.
    Kolm suuremat saetööstust annavad ligi poole kogu Eesti aastasest saetoodangust. Imavere saeveski plaanib tänavu toota 270 000 tihumeetrit saematerjali, Paikuse saeveski plaan on 135 000 tihumeetrit ning Toftanil 85 000 tihumeetrit saematerjali.
    Imavere Saeveski.- Imavere Saeveski ASi mullune netokäive oli 480 miljonit krooni ja puhaskasum 47,9 miljonit krooni. Saetööstus tootis mullu 192 000 tihumeetrit saematerjali. Ettevõtte ekspordi osakaal toodangust on 70. Imavere Saeveski enamusomanik on Eesti suurim puidutöötlemisfirma AS Sylvester, ligi veerand ettevõtte aktsiapakist kuulub Soome-Rootsi metsanduskontsernile StoraEnso Timber Ltd ning ülejäänud väikeaktsionäridele.
    Paikuse Saeveski.- Metsatööstuse AS Forestex tütarfirma Paikuse Saeveski 1999. aasta netokäive oli 198 miljonit krooni ning kasum 161 000 krooni. Saeveski tootis 89 500 tihumeetrit saematerjali. Ekspordi osakaal toodangust ulatus mullu 70 protsendini. ASi Forestex aktsiatest kuulub kaks kolmandikku Eesti investoritele ning kolmandik Soome metsatööstusettevõttele UPM-Kymmene OY.
    Toftan.- ASi Toftan netokäive oli eelmisel aastal 204 miljonit krooni, ettevõte jäi kahjumisse. Saeveski tootis mullu 80 000 tihumeetrit saematerjali, toodangust läks ligi 80 protsenti ekspordiks. Toftan kuulub täielikult Soome-Rootsi kapitalile.
    Saematerjali tootmine Eestis.- Mullu toodeti Eestis 950 000 tihumeetrit saematerjali, tänavuse aasta prognoos on 1 030 000 tihumeetrit. Võrdluseks ? Soome toodab tänavu 12,6 miljonit ning Rootsi 15,5 miljonit tihumeetrit saematerjali ning Läti 3,3 miljonit ja Leedu 1,2 miljonit tihumeetrit.
    Eksport.- Statistikaameti andmeil moodustasid 1999. aastal puit ja puidutooted, sh puitmööbel, Eesti ekspordist 14,5 kogusummas 6,3 miljardit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
S&P 500 aktsiaindeks tõusis uude ajaloolisse tippu
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tõusis täna ettevõtete head majandustulemuste tõukel 0,3%, jõudes uude ajaloolisse tippu: 4549,78 punkti.
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tõusis täna ettevõtete head majandustulemuste tõukel 0,3%, jõudes uude ajaloolisse tippu: 4549,78 punkti.
Raadiohommikus: olukord Lätis, Chemi-Pharmi uus tehas ja kõige edukamad turundajad
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Selgusid aasta töösturi nominendid
Neljandat korda toimuvale aasta töösturi konkursile esitati tänavu kokku kaheksa kandidaati, kellest finaali pääsesid Siiri Lahe, Taavi Madiberk ja Hannes Lilp.
Neljandat korda toimuvale aasta töösturi konkursile esitati tänavu kokku kaheksa kandidaati, kellest finaali pääsesid Siiri Lahe, Taavi Madiberk ja Hannes Lilp.