Silva Männik • 8. oktoober 2000 kell 22:00

Kohtutäiturid kardavad jääda leivata

Seaduselooja pareerib nurina väitega, et tegelikult hakkavad nad Euroopa riikidega võrreldes isegi tavatult kõrgeid teenustasusid saama.

?Need, keda ei koondata, peavad alustama nullist ja mõne kuu pärast võib selguda, et selle ametiga ei ole võimalik enam ära elada,? lausub murelikult Harju maakohtu vanemkohtutäitur Tatjana Puhtla. Samas lisab ta, et konkreetset seisukohta ning otsuseid on praegu veel võimatu teha, kuna kohtutäituri seadust ja selle rakendusakte ei ole riigikogu veel vastu võtnud.

Valitsus kiitis septembri lõpus heaks kohtutäituri seaduse eelnõu, mille kohaselt antakse täitmenetluse läbiviimine senistelt linna- ja maakohtu täitevosakondadelt üle vabakutselistele kohtutäituritele. Eesmärgiks on muuta täitemenetlus tõhusamaks ja säästa riigieelarves täiturite ülapidamiseks ettenähtud kulud umbes 17 miljoni krooni ulatuses. Seega peaks siis ise oma büroo rendi, töövahendite ja transpordikulude eest maksma hakkav sisuliselt eraettevõtjast täitur olema oluliselt rohkem motiveeritud oma efektiivsuse tõstmiseks, mis seni täiturite väidetavalt loiu tegevuse tõttu on palju kriitikat saanud.

Paar nädalat tagasi kuulsin ühe Pärnu kohtutäituri murelikku kirjeldust tööst ?klientidega?, kellelt tõepoolest midagi võtta ei ole. Selle kontingendi baasil tuleb aga hakata järgmisel aastal ennast ära majandama. Tundub võimatu!

Sama meeleolu näib valitsevat ka Harju maakohtus. Tatjana Puhtla tunnistab, et tõepoolest on neil võlgade sisse nõudmise efektiivsus väike. Heal juhul paarkümmend protsenti, sest kui üldse kuskilt raha kätte saab, siis näiteks parkimistrahve maksma kohustatud autoomanikelt või oma juhilubade tagasi saamiseks trahvi saanud tegelastelt. Suurema osa võlglaste seltskonnast moodustavad siiski surnud ringi sattunud tööta ja varata heidikud, keda näiteks Keila täitur on juba kodust tänavale tõstnud ning mõne aja pärast tuleb seda samade inimestega teha Vasalemmas või Paldiskis. ?No ja kust ma võtan sellistelt selle väljatõstmise tasu 500 krooni, kui neil lihtsalt pole seda,? kurdab Puhtla. Ta lisab, et Tallinna täiturite olukord näib natukenegi lootusrikkam, sest tegevuspiirkond püsib ühe linna piires. Maakonna täiturid peavad ?klientide? pärast pidevalt pikki vahemaid läbi sõitma. Kust need kulud katta?

Puhtla tunnistab, et paljud tema kolleegid otsivad juba praegu uusi töökohti, kuid võimalike koondamisrahade saamise nimel ei tasu praegu veel otsusega kiirustada. Praeguse ligi 170 täituri asemel näeb uue seaduse eelnõu ette umbes saja kohtutäituri tegutsemist. Puhtla arvab aga, et ka allesjäänud täituritest otsustavad hiljem paljud tööst loobuda. Enda puhul ei tea ta arvatagi, millist tööd ta pärast 20aastast täiturileiba saaks või oskaks.

Jutt meenutab paar aastat tagasi kuuldud perearstide muret, kui nemadki isemajandamisele üle pidid minema, kuid need noodid kadusid peagi ning perearstiteenus täiesti toimib.

Ka justiitsministeeriumi tsiviiltäite talituse juhataja Sofia Rannik kinnitab, et praeguste arvutuste kohaselt peaks vabakutselised täiturid praeguse keskmiselt 3000?5000kroonise palga kindlalt kätte saama. Tegelikult on seaduse ettevalmistamist jälginud väliseksperdid öelnud, et praegu planeeritud kohtutäiturite teenustasud on isegi põhjendamatult kõrged. ?Arvestades aga Eesti olukorda on nad siiski ehk head, nii et täiturid hätta ei tohiks jääda,? märgib Rannik.

Kuid taas, tegu on vaid plaanidega, mida saab kinnitada alles pärast seaduse vastu võtmist. Seda näivad ootavat ka täiturid, sest ministeeriumi küsitlusele, kas nad teeksid aastavahetusel avalduse saada vabakutseliseks täituriks, vastas 80 ?võib-olla?, positiivses otsuses olid juba kindlad 12 protsenti vastanutest. ?Pole paha tulemus, arvestades asjaolu, et nad ei olnud teadlikud tasumääradest. Ilmselt hinnatakse objektiivsemalt ka oma võimeid,? kommenteerib Rannik. Kui suurt efektiivsuse kasvu uuelt süsteemilt oodatakse, Rannik täpselt öelda ei osanud. 1999. aastal oli täitmisele kuuluvate lahendite arv Eestis (v.a Harju maakohtu täitevosakond)

206 762 summas üle 1,6 mld krooni. Nõue täideti 71 128 juhul summas ligi 430 mln krooni.

Seega oli mullune efektiivsus umbes 30, kuid nõudmise lõpetamine ei ole alati tingitud täiturist. ?Täitmata jätmise põhjuseid on väga erinevaid, sealhulgas sissenõudja loobumine nõudest,? täpsustab Rannik.

Täiturite näol osaliselt endale konkurendid saava inkassofirma Julianuse Inkasso OÜ direktor Jaanus Laidvee ei tundu olulisse efektiivsuse kasvu uskuvat. ?Praegu on see neil väga väike. Näiteks meie endi kogemus näitab, et mitmed asjad, mis meie käest on läinud läbi kohtu täitevametisse, siis nende efektiivsus on alla igasugust arvestust,? räägib Laidvee. ?Keegi peab kogu aeg täitevametit kas tagant torkima või hoidma silma peal. Kui me pidevalt helistame ja kohal käime ning anname kontrollimiseks lisaandmeid, et võlglasel võib veel see ja teine vara olla, on tulemus parem.? Samas ei räägi Laidvee seda sugugi süüdistava tooniga, vaid lisab, et täitureid on praegu äärmiselt vähe ning suure juhtumite massiga tegeledes ei jää kõige jaoks palju aegagi. Efektiivsus on neil arusaadavalt väiksem ka selle tõttu, et erinevalt inkassofirmadest ei saa nemad endale töösse võetavaid võlgu valida. ?Efektiivsus võib küll paraneda, kuid ma ei usu, et väga palju, seda enam, et täitureid jääb veel vähemaks,? arutleb Laidvee.

Sepp selgitab, miks sõideti Kurna külla. ?Töövaidluskomisjon mõistis inimesele välja tööõnnetuse tagajärjel tekitatud kahju. Võlgniku firmat sel aadressil ei asunud, seal oli üks uus firma. Varad oleksid ka pidanud seal olema autoregistri andmetel ? kolm sõidukit ja järelkäru. Tegime kohapeal sissenõude võimatuse akti,? selgitab Sepp.

Sellega täitevmenetlus seiskub, tuleb leida reaalne võlgniku asukoht ja vara asukoht, kui tegemist on liikuva varaga.

Hiljuti erakõrgkooli juristina lõpetanud Sepp räägib, et saab praegu kahe miinimumpalga suurust palka, kuid see on eriala, mida ta kõrgkoolis on õppinud.

?Motivatsiooniks on tulevik,? räägib ta. Sepp on kindel, et tahab kandideerida eraisikust täitevametniku kohale. ?Kõigepealt tuleks täita atesteerimistingimused, siis vaatan edasi,? ütleb ta.

Hetkel kuum