Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ebavõrdsus süveneb

    Massachusettsi ülikooli majandusprofessor Rudiger Dornbusch on arvamusel, et just uus majandus põhjustas Ameerikas sotsiaalse ebavõrdsuse kasvu viimastel kümnenditel (ÄP, 13.10 ?Uus majandus töötaja seisukohast?).
    Uue majanduse all mõistetakse nn konservatiivse või liberaalse juhtimisega riiki, kus kõige tähtsamad eesmärgid on uus tehnoloogia, struktuursed muudatused, range eelarvepoliitika jne.
    Kuna meie riigi poliitika on ka ehitatud üles liberaalse lähenemise alusel, tekivad meilgi samad probleemid.
    Praegu on meil rahvastiku vaesema 20% tulude osakaal umbes 6%, ülemise 20% tulude osakaal aga 46%. USAs on samad numbrid 3,6 ja 49,4%. Dornbusch ütleb, et need näitajad on viimastel kümnenditel kasvanud. Ka meil on ebavõrdsus on kasvamas: viis aastat tagasi oli vaesema 10% osakaal 2,2%, praegu 1%. Rikkama 10% vastavad numbrid on 26,2 ja 29%.
    Ebavõrdsuse võrdlemiseks statistikas kasutatakse sellist näitajat nagu Gini koefitsient. See oleks 0, kui kogu produkt jagataks kõigile võrdselt. Ja koefitsienti väärtus 1 tähendaks ebavõrdsuse maksimumi. Praegu on Gini koefitsient Eestis 0,38. 1995. aastal oli see 0,34.
    Kas 0,38 on palju või vähe? Arenenute riikide hulgas on väikseim Gini koefitsient Põhjamaadel (umbes 0,25 igaühel). Saksamaal, Austrias ? umbes 0,3. Kanadas, Itaalias, Hispaanias 0,31-0,33 vahel. USAs 0,40.
    Kõige madalam Gini koefitsient on endistel sotsialistlikel riikidel (minimaalne on Slovakkias ? 0,195). Maksimaalne on see arenevates maades ? nt 0,6 Brasiilias. Isegi rikastes riikides on ebavõrdsus tõusnud probleemiks. Meie aga nagu ei pööragi tähelepanu tõsiasjale, et selline probleem meil eksisteerib.
    Ebavõrdsus vaeses riigis on ju eriti ohtlik, sest selle tulemusel on suur osa inimestest mitte ainult suhteliselt, vaid täielikult vaesed. Praeguses Eestis on umbes 25 protsendi leibkondade sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta elatusmiinimumist (1214 kr) madalam. 10% leibkondades kulutakse ühele inimesele vaid 629 kr kuus, kuigi isegi minimaalne toidukorv on 597 kr. Pooltel elanikel on sissetulek vähem kui 1640 kr ühe leibkonnaliikme kohta.
    Viimasel ajal oli ebavõrdsuse kasv seotud majanduse kriisiga ja töötute arvu suurenemisega. Kõik see tõestab veel kord, et üks suurematest probleemidest meie riigi jaoks on praegu töötus.
    See tähendab, et on vaja maksusüsteemi abil ettevõtjaid stimuleerida looma uusi töökohti (vähendada üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu, suurendada käibemaksu).
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Täna lõppeb DelfinGroupi aktsiate avalik pakkumine
Läti finantsettevõtte DelfinGroupi aktsiaid saab 1,44eurose hinnaga märkida veel täna poole neljani õhtul.
Läti finantsettevõtte DelfinGroupi aktsiaid saab 1,44eurose hinnaga märkida veel täna poole neljani õhtul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riviani aktsia tõusis tugevate müüginumbrite avaldamise toel järsult

Olulisemad lood

Valitsus võtab eelarve miinuse katmiseks pikka laenu
Valitsus kuulutas välja rahvusvahelise võlakirjaemissiooni, mille lunastamistähtaeg on kümme aastat. Võlakirjade maht ja intressimäär selgub emissiooni läbiviimise hetkel ning sõltub nii turuintressidest kui ka investorite nõudlusest.
Valitsus kuulutas välja rahvusvahelise võlakirjaemissiooni, mille lunastamistähtaeg on kümme aastat. Võlakirjade maht ja intressimäär selgub emissiooni läbiviimise hetkel ning sõltub nii turuintressidest kui ka investorite nõudlusest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.