Ebavõrdsus süveneb

Massachusettsi ülikooli majandusprofessor Rudiger Dornbusch on arvamusel, et just uus majandus põhjustas Ameerikas sotsiaalse ebavõrdsuse kasvu viimastel kümnenditel (ÄP, 13.10 ?Uus majandus töötaja seisukohast?).

Uue majanduse all mõistetakse nn konservatiivse või liberaalse juhtimisega riiki, kus kõige tähtsamad eesmärgid on uus tehnoloogia, struktuursed muudatused, range eelarvepoliitika jne.

Kuna meie riigi poliitika on ka ehitatud üles liberaalse lähenemise alusel, tekivad meilgi samad probleemid.

Praegu on meil rahvastiku vaesema 20% tulude osakaal umbes 6%, ülemise 20% tulude osakaal aga 46%. USAs on samad numbrid 3,6 ja 49,4%. Dornbusch ütleb, et need näitajad on viimastel kümnenditel kasvanud. Ka meil on ebavõrdsus on kasvamas: viis aastat tagasi oli vaesema 10% osakaal 2,2%, praegu 1%. Rikkama 10% vastavad numbrid on 26,2 ja 29%.

Ebavõrdsuse võrdlemiseks statistikas kasutatakse sellist näitajat nagu Gini koefitsient. See oleks 0, kui kogu produkt jagataks kõigile võrdselt. Ja koefitsienti väärtus 1 tähendaks ebavõrdsuse maksimumi. Praegu on Gini koefitsient Eestis 0,38. 1995. aastal oli see 0,34.

Kas 0,38 on palju või vähe? Arenenute riikide hulgas on väikseim Gini koefitsient Põhjamaadel (umbes 0,25 igaühel). Saksamaal, Austrias ? umbes 0,3. Kanadas, Itaalias, Hispaanias 0,31-0,33 vahel. USAs 0,40.

Kõige madalam Gini koefitsient on endistel sotsialistlikel riikidel (minimaalne on Slovakkias ? 0,195). Maksimaalne on see arenevates maades ? nt 0,6 Brasiilias. Isegi rikastes riikides on ebavõrdsus tõusnud probleemiks. Meie aga nagu ei pööragi tähelepanu tõsiasjale, et selline probleem meil eksisteerib.

Ebavõrdsus vaeses riigis on ju eriti ohtlik, sest selle tulemusel on suur osa inimestest mitte ainult suhteliselt, vaid täielikult vaesed. Praeguses Eestis on umbes 25 protsendi leibkondade sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta elatusmiinimumist (1214 kr) madalam. 10% leibkondades kulutakse ühele inimesele vaid 629 kr kuus, kuigi isegi minimaalne toidukorv on 597 kr. Pooltel elanikel on sissetulek vähem kui 1640 kr ühe leibkonnaliikme kohta.

Viimasel ajal oli ebavõrdsuse kasv seotud majanduse kriisiga ja töötute arvu suurenemisega. Kõik see tõestab veel kord, et üks suurematest probleemidest meie riigi jaoks on praegu töötus.

See tähendab, et on vaja maksusüsteemi abil ettevõtjaid stimuleerida looma uusi töökohti (vähendada üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu, suurendada käibemaksu).