Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Alampalga tõus suurendab trahvimäärasid

    Eilsel tööandjate, ametiühingute ja valitsuse kolmepoolsel kohtumisel jõuti põhimõttelisele kokkuleppele tõsta palga alammäära 200 krooni võrra alates jaanuarist. Kokkuleppe tekst loodetakse allkirjastada järgmisel nädalal.
    ?Taoline otsus ei ole nüüd küll tervitatav,? ütles Tartus jalatseid tootva AS Samelin tegevdirektor Leida Kikas ?Sellega turgutatakse kvalifitseerimata tööjõudu,? lisas ta ning selgitas, et kvalifitseeritud tükitöö tegija peab palju rohkem oma palga teenimiseks vaeva nägema kui näiteks koristaja. ?Kokkuvõttes on neil siis kasulikum ju koristajana tööd leida.?
    Seoses alampalga piirmäära tõusuga kasvab päevapalk, mistõttu tõusevad trahvimäärad nii valesti parkimise, piletita sõidu, liikluseeskirja rikkumise kui ka keskkonnakahjustuste tekitamise eest. Rahandusministeeriumi nõuniku kohusetäitja Daniel Vaariku arvutuste kohaselt kasvaks keskmine päevapalk 10 krooni võrra ehk 75 kroonini.
    Eilsel kohtumisel otsustati sotsiaalminister Eiki Nestori ettepanekul hakata välja töötama palga alammäära muutmise majanduslikult ja sotsiaalselt põhjendatud aluseid, mille rakendamise üheks eeltingimuseks oleks kollektiivlepingutes sätestatud palgatingimuste mitteseotus riigis kehtestatud palga alammääraga.
    Sotsiaalministri sõnul oleks vaja Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) ja Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu (ETTK) rolli tööturul tõsta ning muuta taolised läbirääkimised taas kahepoolseteks nagu varemgi. ?Valitsus peaks jääma pigem kõrvalseisja rolli ning sekkuma vaid majanduslikult raskel perioodil,? kommenteeris Nestor oma nägemust tööturu tulevikust.
    Enamikus kergetööstusettevõtetes on sõlmitud tööandja ning -võtja vahel kollektiivleping ning seetõttu mõjutab alampalga tõus neis ettevõtetes vaid abitöölisi ning ümbrikupalga saajaid.
    ?Hea, et need suuremat sorti jamad jäävad nüüd ära ja keegi raudteele istuma ei lähe,? rõõmustas Klementi tegevdirektor Madis Võõras, vihjates ametiühingute ähvardusele alustada streigiga, kui tööandjad ei soostu 1600kroonise alampalgaga. ?Meid see siiski poleks mõjutanud, sest maksame palka sellel määral, mis on vajalik töötaja motiveerimiseks,? lisas Võõras.
    Peoleo hotelli personalijuhi Katrin Tuikeni sõnul ei maksa nad ühelegi töötajale alampalka, sest töö eest tasumisel peavad nad ikkagi arvestama tööjõuturul kehtivat ning ka keskmist palka. ?See tagab meile töötajaskonna püsivuse,? lisas ta.
    Samelini tegevjuhi Leida Kikase sõnul tuleb neil nüüd palgakuludesse ilmselt arvestada lisa 50 000 krooni, mis on umbes 5 kogu palgaeelarvest. ?Meie töötajad on palgatud enamikus tükitöö alusel ning abitööliste, nagu näiteks koristajad, osakaal on väga väike,? ütles Kikas ning lisas, et tööandjad poleks siiski pidanud ametiühingutele järele andma, sest need võitlevad vaid väikese hulga töötajate eest.
    Sotsiaalminister Eiki Nestori sõnul pole seni täheldatud ka alampalga mõju tööpuudusele. ?Alampalga piirmäär pole seni mõjutanud keskmist palka,? selgitas minister. ?Aasta lõpuks peaks olema keskmine palk 5000 krooni, see jääb alampalga piirist liiga kaugele,? selgitas ta ning lisas, et senikaua kui EAKL ja ETTK pole loonud süsteemi, mis mõjutaks kõiki palku, kasvab nii alam- kui ka keskmine palk oma teid pidi.
  • Hetkel kuum
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Balti börsiindeks pani tõusunädalale punase punkti
Tõusumeeleolus kulgenud nädala lõpetas Balti koondindeks Baltic Benchmark siiski miinuses, taandudes keskmisest suurema käibega päeval 0,21%.
Tõusumeeleolus kulgenud nädala lõpetas Balti koondindeks Baltic Benchmark siiski miinuses, taandudes keskmisest suurema käibega päeval 0,21%.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Rootsit tabanud pankrotilaine räsib enim ehitust
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.