Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigivõlakirjad on libe tee

    ?Avades ukse riiklike võlakirjade turgudele, avaksime justkui Pandora laeka,? ütles Poliitika-uuringute Keskuse Praxis juht, endine Eesti Panga asepresident Peter Lõhmus.
    Kommenteerides rahandusministeeriumi kava emiteerida hinnanguliselt 1,5 miljardi kroonises mahus ebasoodsate laenude refinantseerimiseks riigivõlakirju, ütles Lõhmus, et kallimate laenude refinantseerimine odavamatega on mõistlik ja iga eraettevõtte jaoks normaalne tegevus. Poliitikud ja riigiametnikud aga ei vastuta tema sõnul erinevalt eraettevõtjatest millegi eest ja neil võib tekkida kiusatus kord juba proovitud odavat laenu kasutada enne valimisi või mõne muu poliitilise projekti finantseerimiseks.
    Tema hinnangul on eriti ohtlik, kui orienteerutakse lühiajalistele laenudele, mis reeglina on odavamad, kuid mida on tarvis sagedasti refinantseerida. Sama kiiresti võivad aga muutuda ka laenutingimused. ?Esialgne odav laen võib refinantseerimisel hirmkalliks muutuda, eriti sellises haavatavas keskkonnas nagu Eesti,? märkis Lõhmus. Aasta pärast võime ootamatult avastada, et intress ei ole mitte 5,5 protsenti vaid 10,5 protsenti või isegi rohkem, selgitas ta.
    ?Üks meie majandusedu alustalasid ? fiskaalpoliitika ? on olnud suhteliselt hea just seetõttu, et oleme oma fiskaalprobleeme suutnud lahendada ilma libedale teele minemata,? ütles Lõhmus.
    Riigi võlakirjade emiteerimist hindavad positiivseks pankurid ja ettevõtete esindajad.
    Kui riigi riske üldse võlakirjaturul ei ole, annab see tagasilöögi ka võlakirjaturult laenavatele korporatiivklientidele. Riigi võlakirjade olemasolu annaks ka ettevõtetele võimaluse võlakirjaturult laenata madalama intressiga, rääkis Hansapanga intressitoodete kauplemise osakonna juhataja Allan Marnot.
    ?Sellisel juhul oleks benchmark (riskivaba tulumäär ? toim.), mille järgi joonduda, praegu see puudub,? märkis Eesti Energia finantsosakonna juhataja Anu Müürsepp. Kas riigivõlakirjade väljalaskmine ka Eesti Energia jaoks võlapaberite kaudu raha laenamise odavamaks muudab, on Müürsepa sõnul raske hinnata, sest seni puudub ettevõttel pikaajaliste emissioonide kogemus.
    Peter Lõhmus märkis, et riikliku intressi benchmark?i loomine ei ole enam niivõrd tähtis, sest maailma arenenud riigid liiguvad suunas, kus riiklike võlakirjade osa finantseerimisel kiiresti väheneb ja otsitakse võimalusi, kuidas riiklikku benchmark?i erasektori omaga asendada.
    Hoolimata Eesti riigivõlakirjade vastu tõenäoliselt valitsevast suurest huvist, ei ole põhjust arvata, et meile raha poolmuidu antakse.
    Eeldatakse, et uus tegija võlakirjaturul maksaks alguses teatavat preemiat, rääkis Marnot. ?Eeldan, et Eesti riigi emiteeritavate võlakirjade intress võiks olla tasemel kolme kuu Euribor + 70 baaspunkti. See oleks esialgne tase, kust oleks allapoole liikumise ruumi,? lisas ta. Praeguse Euribori taseme juures teeks see intressiks 5,82 protsenti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Mihkel Nestor: palgakasv võinuks olla suuremgi, tööturg püsib tugev Tööstuses oleks koondatud varem või hiljem
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Olulisemad lood

Poola peaminister sai Ungarilt lubaduse lasta Soome ja Rootsi NATOsse
Poola peaminister ütles, et sai Ungari ametivennalt lubaduse Soome ja Rootsi lubamiseks NATOsse järgneva kuu jooksul.
Poola peaminister ütles, et sai Ungari ametivennalt lubaduse Soome ja Rootsi lubamiseks NATOsse järgneva kuu jooksul.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.