• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigivõlakirjad on libe tee

    ?Avades ukse riiklike võlakirjade turgudele, avaksime justkui Pandora laeka,? ütles Poliitika-uuringute Keskuse Praxis juht, endine Eesti Panga asepresident Peter Lõhmus.
    Kommenteerides rahandusministeeriumi kava emiteerida hinnanguliselt 1,5 miljardi kroonises mahus ebasoodsate laenude refinantseerimiseks riigivõlakirju, ütles Lõhmus, et kallimate laenude refinantseerimine odavamatega on mõistlik ja iga eraettevõtte jaoks normaalne tegevus. Poliitikud ja riigiametnikud aga ei vastuta tema sõnul erinevalt eraettevõtjatest millegi eest ja neil võib tekkida kiusatus kord juba proovitud odavat laenu kasutada enne valimisi või mõne muu poliitilise projekti finantseerimiseks.
    Tema hinnangul on eriti ohtlik, kui orienteerutakse lühiajalistele laenudele, mis reeglina on odavamad, kuid mida on tarvis sagedasti refinantseerida. Sama kiiresti võivad aga muutuda ka laenutingimused. ?Esialgne odav laen võib refinantseerimisel hirmkalliks muutuda, eriti sellises haavatavas keskkonnas nagu Eesti,? märkis Lõhmus. Aasta pärast võime ootamatult avastada, et intress ei ole mitte 5,5 protsenti vaid 10,5 protsenti või isegi rohkem, selgitas ta.
    ?Üks meie majandusedu alustalasid ? fiskaalpoliitika ? on olnud suhteliselt hea just seetõttu, et oleme oma fiskaalprobleeme suutnud lahendada ilma libedale teele minemata,? ütles Lõhmus.
    Riigi võlakirjade emiteerimist hindavad positiivseks pankurid ja ettevõtete esindajad.
    Kui riigi riske üldse võlakirjaturul ei ole, annab see tagasilöögi ka võlakirjaturult laenavatele korporatiivklientidele. Riigi võlakirjade olemasolu annaks ka ettevõtetele võimaluse võlakirjaturult laenata madalama intressiga, rääkis Hansapanga intressitoodete kauplemise osakonna juhataja Allan Marnot.
    ?Sellisel juhul oleks benchmark (riskivaba tulumäär ? toim.), mille järgi joonduda, praegu see puudub,? märkis Eesti Energia finantsosakonna juhataja Anu Müürsepp. Kas riigivõlakirjade väljalaskmine ka Eesti Energia jaoks võlapaberite kaudu raha laenamise odavamaks muudab, on Müürsepa sõnul raske hinnata, sest seni puudub ettevõttel pikaajaliste emissioonide kogemus.
    Peter Lõhmus märkis, et riikliku intressi benchmark?i loomine ei ole enam niivõrd tähtis, sest maailma arenenud riigid liiguvad suunas, kus riiklike võlakirjade osa finantseerimisel kiiresti väheneb ja otsitakse võimalusi, kuidas riiklikku benchmark?i erasektori omaga asendada.
    Hoolimata Eesti riigivõlakirjade vastu tõenäoliselt valitsevast suurest huvist, ei ole põhjust arvata, et meile raha poolmuidu antakse.
    Eeldatakse, et uus tegija võlakirjaturul maksaks alguses teatavat preemiat, rääkis Marnot. ?Eeldan, et Eesti riigi emiteeritavate võlakirjade intress võiks olla tasemel kolme kuu Euribor + 70 baaspunkti. See oleks esialgne tase, kust oleks allapoole liikumise ruumi,? lisas ta. Praeguse Euribori taseme juures teeks see intressiks 5,82 protsenti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Microsofti ja Alphabeti tulemused olid oodatust paremad
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.