Töötlev tööstus saavutas rekordilise müügikasvu

Käesoleva aasta kevadel tekitasid laia poleemikat kahe olulise majandusliku indikaatori, töötleva tööstuse müügi ja tööpuuduse areng. Tööstussektori rekordiline müügikasvu määr ? aasta esimeses kvartalis 14 protsenti kasvu püsivhindades ? pani aluse optimistlike lisandväärtuse prognooside tegemiseks kogu ülejäänud aastaks. Mitmes tööstusharus kasvas müük kuude lõikes isegi rohkem kui 50 protsenti.

Septembris müüsid tööstusettevõtted toodangut üle 8% rohkem kui eelmise aasta septembris. Toodangu müük suurenes septembris võrreldes 1999. aasta septembriga kõigis töötleva tööstuse harudes peale trükinduse, kemikaalide ja keemiatoodete, kontorimasinate ja arvutite ning transpordivahendite tootmise.

Töötleva tööstuse keskmisest rohkem suurenes toodangu müük tekstiilitööstuses, nahatöötlemises, kummi- ja plasttoodete, metalltoodete, masinate ja seadmete, elektrimasinate, raadio-, televisiooni- ja sideseadmete ning mootorsõidukite tootmises. Toodangu müük hõlmab Eesti tööstusettevõtete toodangu müüki nii kodumaisele turule kui ka ekspordiks.

Samas võib siiski kahelda tööstussektori positiivsete mõjude ulatuses Eesti majandusele tervikuna. See väide põhineb mitmel tõsiasjal.

- Müük kasvas jätkuvalt eelmise aasta madala võrdlusbaasi tingimustes. Müügi absoluutmahtudelt jooksevhindades saavutas töötlev tööstus esimeses kvartalis 1998. a alguse ehk Venemaa kriisi eelse taseme.

- Töötleva tööstuse müügimahud on suhteliselt volatiilsed.

- Töötleva tööstuse osakaal SKTs on madal: 14,7% 2000. aasta I kvartali seisuga.

- Ekspordimahtude kasvu kogu eelmise aasta vältel toetas dollari kursi tugevnemine euro suhtes, mis pikemas perspektiivis kaotab oma positiivse toetava mõju.

Analüüsides lisandväärtuse kujunemist tööstusharude tasemel võib väita, et Eesti töötleva tööstuse panus ei suurenda oluliselt SKT kasvu, vähemalt mitte lähiaastatel.