Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas Tallinna Kaubamaja riskid on suurenenud?
Olen arvamusel, et kaubamaja riskid on hoopis vähenenud. Mida rohkem on toetuspunkte, meie puhul müügimaju, seda riskivabam on kogu üritus. Tallinna Kaubamaja varude suurenemine on tingitud müügipindade laienemisest ning kvaliteetsete ja kallite kaupade sisseostust. Varude suurenedes kasvavad ka hankijatele tasumata summad, sest kogu raha ei tule kaupade eest kohe ära maksta.
Üheksa kuu kokkuvõttes on firma rahavoog küll negatiivne, kuid selle on põhjustanud investeeringud, mis end mõne aja pärast ära tasuvad. Kui vaataksin sellise ettevõtte bilanssi, näeksin firmat, kes end laiendas ja pidi selle eest raha välja andma. (ÄP. 21.11.2000)
Arvan, et ei ole. Eilses Äripäevas väideti, et tasumata arved on suurenenud kahe kolmandiku võrra. Samas on tulnud aga väga palju müügipinda juurde. Võrreldud on möödunud aasta kolmandat kvartalit käesoleva aasta kolmanda kvartaliga. Järve Selver sai valmis septembri keskel. Sinna müügile võetud kaupa osteti krediiti.
Kuna käesoleval aastal on avatud uusi kaubanduskeskusi, siis mängitakse jaekaubandusturul praegu kaubanduspindu ümber. Kõik tahavad laiendada tegevust. Ka meie omanikud (Skandinaavia kaubanduskontsern Rimi) on öelnud, et nad Eestis ühe-kahe kauplusega ei piirdu. Arvan, et kaubanduskeskused saavad uusi kliente eeskätt turgude arvel.
Ma ei ole kursis Tallinna Kaubamaja kapitaliriskide ning laenudega. Oskan hinnangut anda pelgalt kaubandussituatsioonist lähtuvalt. Konkurents on Tallinnas tihenenud, aga see ei ole toimunud nii, et võiks ohustada Tallinna Kaubamaja tulevikuväljavaateid. Jaekaubanduse käive on suurenenud ja näiteks Kristiine Keskus on löönud külastatavuse osas novembris rekordeid. Käibenumbrid on olnud igati korralikud, arvestades, et on avatud uusi kaubanduskeskusi. Tarbimine on suurenenud ja selles osas on kindlasti veel reservi.
Praegu on jaekaubanduses turuhõlvamise protsess ja see tingib mahukate investeeringute tegemise. Üritatakse hõlmata nii suur turuosa, et päris uutel lääne poolt tulijatel oleks Eesti turule piisavalt raske siseneda. Investeeringud ületavad praegu turu vajadust.
Kaubanduses ei ole Eestisse veel suurinvestorit välismaalt jõudnud. Küll nad aga tulevad. On ka võimalik, et mõne aasta pärast müüb Tallinna Kaubamaja oma kauplused näiteks mõnele Prantsusmaa jaekaubandushiiglasele. Selleks on aga täna vaja kõvasti investeerida, et saavutada võimalikult suur ja välisinvestorile atraktiivne turuosa.