• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti investor vajab avatud kinnisvarafonde

    Kinnisvara investeerimisfondide puhul saame rääkida institutsioonidest, kes investeerides erineva tulu ja riskiga kinnisvarasse, moodustavad erineva tulu ja riskiga investeerimisfonde.
    Et saavutada piisav riski hajutamine, peaks kinnisvara investeerimisfond paigutama raha paljudesse erinevatesse kinnisvaradesse. Fond peaks investeerima üle 25 eri kinnisvaraobjekti, et viia investeeringu risk ligilähedaseks süstemaatilisele ehk tururiskile. Süstemaatiline risk on saavutatav tänu kinnisvara unikaalsusele, millest tulenevalt on erinevate kinnisvaraobjektide tulud omavahel madalas korrelatiivses seoses.
    Kinnisvara investeerimisfondid on finantsvahendite haldajad ning tegelevad oma investeeringute haldamisega, otsustades kuhu investeerida, millist investeeringut säilitada, milline realiseerida. Kinnisvara haldamise ehk väärtuse ja tulu säilitamise ja suurendamisega tegelevad selleks palgatud professionaalsed kinnisvara haldurid.
    Turu jälgimisel on abiks ka kinnisvaraindeksid, mille toel saab otsustada, millistesse piirkondadesse ja millistesse kinnisvara sektoritesse investeerida või kus oma investeeringud kaotada.Kinnisvara investeerimisfondid võivad olla nii avatud kui ka kinnised, fondi osakud võivad kuuluda vaid ühele holding-firmale, mille osakuid on omakorda võimalik osta. Avatud fondide osakud ja võlakirjad on tavaliselt avalikult kaubeldavad, mis lisab nendele ka üldise võlakirja või aktsiaturu riski jooni.
    Tänu kinnisvara tulu stabiilsusele on kinnisvarasse investeerimine seotud madalama riskiga kui aktsiatesse investeerimine. Samas tuleb arvestada, et kinnisvarainvesteeringute tulu on ka tavaliselt madalam aktsiainvesteeringute tulust. Näiteks Standard & Poor indeksi keskmine aastane reaalkasv, millest inflatsioonitempo on maha lahutatud, perioodil 1985?2000 oli umbes 12% aastas (standardhälve 14%), vastukaaluks NCREIF indeksi (USA kinnisvaraindeks) reaalkasv samal perioodil oli 3% aastas (standardhälve 6%)).
    Kui Eestis üldse kinnisvara investeerimisfondidest rääkida saab, siis võib eeldada, et Eestis on olemas kinnised fondid (millest avalikkus midagi ei tea). Nende puhul on vahendeid (raha) omavad isikud kas üksi või mitme peale ostnud ühe või mitu kinnisvaraobjekti ja saavad nende haldamisest omanikutulu. Tegemist on paljuski passiivsete fondidega, mis on koostatud eeldusel, et ?ega see kinnisvara väärtus langeda saa?. Selliste fondide puhul aga ei ole tegu mõtestatud investeeringute juhtimisega.
    Avatud investeerimisfondid kui investeerimisinstrument puuduvad Eestis täielikult. Põhjus peitub kinnisvara arendajate ja omaniku teadmatuses sellise rahastamisinstrumendi olemasolust. Probleem on ka selles, et paljudel juhtudel on uute kinnisvaraobjektide ehitushind kõrgem kui nende turuväärtus.
    Autor: Andrus Väärtnõu
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
USA väikeinvestorid tervitasid Trumpi SPACi vaimustusega
Donald Trumpi meediafirmat börsile vahendava firmaostufirma (SPAC) aktsia on Nasdaqil juba neljakordistunud ja saanud rohkem ostuordereid kui mistahes muu väärtpaber.
Donald Trumpi meediafirmat börsile vahendava firmaostufirma (SPAC) aktsia on Nasdaqil juba neljakordistunud ja saanud rohkem ostuordereid kui mistahes muu väärtpaber.
Raadiohommikus: olukord Lätis, Chemi-Pharmi uus tehas ja kõige edukamad turundajad
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Videopilt: Enefit Green alustab börsil kauplemist
Täna kell 10 algab Tallinna börsil Enefit Greeni aktsiatega kauplemine, mille puhul toimub pidulik börsikella löömine Energia avastuskeskuses.
Täna kell 10 algab Tallinna börsil Enefit Greeni aktsiatega kauplemine, mille puhul toimub pidulik börsikella löömine Energia avastuskeskuses.