• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti suurim investeering on tulekul

    Kolme miljoni tonnise projektvõimsusega terminalis hakatakse puhastama ja pakendama Venemaa metallurgiatehaste toodangut müügiks lääne turule, ütles eile RUMA esindaja Peterburis Mihhail Aleksejev.
    Terminal peab valmima 2002. aastal, andes tööd ligi kahesajale inimesele, ütles RUMA strateegiliste investeeringute asepresident Daniel Bain.
    Terminali rajamist finantseerib rahvusvaheline pankade grupp, kuhu kuulvad Hypo Vereinsbank, Banca Commerciale Italiana ja UniCredito Italiano. Ligi 1,8 miljardi krooni suuruse põhiinvesteeringu teinud Hypo Vereinsbank laenab projektile täiendavalt ligi 740 miljonit krooni käibekrediidina. Hansapank finantseerib projekti ligi 100 miljoni krooniga.
    Projekti omakapital on üle 1,1 miljardi krooni.
    Alltöövõtulepingud Eesti ehitusfirmadega sõlmitakse uue aasta esimeseks kvartaliks.
    Asjatundjate hinnangul tasub investeering end ära juba 400 000tonnise aastase tootmismahu juures, mis kujuneb 35 000ruutmeetrise pinnaga lao ja tootmishoone esialgseks võimsuseks. Teraseterminal kujutab endast mitmekordset hoonet, millest saab ainuke kontrollitud kliimaga metalliladu Balti riikides.
    Eile Venemaa tähtsaimasse metallurgiakeskusesse Tserepovetsi sõitnud Aleksejev ütles, et RUMA-l pole veel sõlmitud lepinguid terase tarnijatega, kuid läbirääkimised on alanud. RUMA projektiga seotud ettevõtete direktorid kogunesid eile Londonisse kooskõlastama projekti käivitamist.
    Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson ütles, et RUMA projekt on teretulnud, sest toetab valitsuse ideed Eesti arenemisest rahvusvaheliseks jaotuskeskuseks, mida läbivale kaubale antakse omalt poolt lisaväärtus.
    RUMA teraseterminal tekitas alles hiljuti ülisuuri pingeid Tallinna Sadama operaatorites, kes kardavad halvatust Tallinna Sadama transiidis, sest ebaõnnestunud kohavalikuga lõigatakse ära juba tegutsevate ettevõtete arenguruum. RUMA investeering on olnud pinnuks silmas naftatransiidi aktsiaseltsile E.O.S. ja väetiseterminalile DBT, kes soovisid RUMA poolt kolme aasta jooksul nende naabruses kasutuseta seisnud platsi oma ettevõtmiste laiendamiseks kasutada. ?Leping RUMAga on täielik absurd,? teatas mõni aeg tagasi ASi DBT nõukogu esimees Vladimir Volohhonski.
    RUMA tõttu võivad hakata takerduma sadamas juba tegutsevate operaatorite raudteeveod, sest liiga tiheda asustuse tõttu pole teraseterminalile võimalik tagada sujuvat vagunite etteandmist, ütles Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch.
    Venemaa vagunite ülikalli kasutusaja tõttu ähvardab terasevagunite takerdumine Muugal operaatoreid suure rahalise kahjuga.
    ?RUMA-l puudub tõsiseltvõetav logistiline plaan,? rääkis Juchnewitsch. ?Nende teraserongid tuleb terminalile valitud asukoha eripära tõttu hakkida 4?5 jupiks, mis kokkuvõttes ummistab kõigi operaatorite liikluse.?
    RUMA-l on Sakkovi sõnul hoonestusõigus ühe täiendava raudteeharu rajamiseks sadama raudtee etteande ja ärasaate rööpmepargis, mis leevendab mõnevõrra oodatavaid raskusi. Ta kinnitas, et sadamal on lahendused olemas ka kõige tülikamateks olukordadeks. ?Endise pangatöötajana võin kinnitada, et kui juba rahvusvahelised pangad annavad laenu, on tegemist hea projektiga,? lisas Sakkov.
    RUMA investeering Eestisse ületab rootslaste poolt 1998. aastal Hansapanka tehtud 3,5 miljardi kroonise paigutuse.
    Leping ASi Tallinna Sadam ja RUMA vahel sõlmiti 1997. aastal, kui Eesti-poolne eestvedaja oli toonane teede- ja sideminister, praegune Pakterminali juhatuse esimees Raivo Vare.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
LHV sisering müüs aktsiaid
Finantsinspektsiooni andmetel on mitmed LHV Groupi siseringi töötajad aktsiaid müünud. Suurima koguse müüs LHV Groupi juht Madis Toomsalu.
Finantsinspektsiooni andmetel on mitmed LHV Groupi siseringi töötajad aktsiaid müünud. Suurima koguse müüs LHV Groupi juht Madis Toomsalu.
Urve Palo lahkub Novoloto tegevjuhi kohalt
Endine mitmekordne minister Urve Palo teatas, et lahkub 15. detsembrist kasiinotehnoloogia kontserni Novomatic AG kuuluva OÜ Novoloto tegevjuhi kohalt ning alustab tööd juhtimiskoolitajana,
Endine mitmekordne minister Urve Palo teatas, et lahkub 15. detsembrist kasiinotehnoloogia kontserni Novomatic AG kuuluva OÜ Novoloto tegevjuhi kohalt ning alustab tööd juhtimiskoolitajana,
Artem Umanets RIA.com Marketplaces’st: Eluaseme hinnatõus pole lihtsalt „seebimull“
Eluaseme hinnad kasvavad kõigis Balti riikides. Ukrainas äri ajava ning kinnisvaraeksperdina tegutseva Eesti IT-ettevõtte RIA.com Marketplaces juhatuse esimehe sõnul tõusevad hinnad ka jätkuvalt. Millistes riikides on hinnatõus kõige suurem olnud? Millised on hirmud tuleviku ees? Ja kas tasub oodata „seebimulli“ lõhkemist?
Eluaseme hinnad kasvavad kõigis Balti riikides. Ukrainas äri ajava ning kinnisvaraeksperdina tegutseva Eesti IT-ettevõtte RIA.com Marketplaces juhatuse esimehe sõnul tõusevad hinnad ka jätkuvalt. Millistes riikides on hinnatõus kõige suurem olnud? Millised on hirmud tuleviku ees? Ja kas tasub oodata „seebimulli“ lõhkemist?