Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti suurim investeering on tulekul

    Kolme miljoni tonnise projektvõimsusega terminalis hakatakse puhastama ja pakendama Venemaa metallurgiatehaste toodangut müügiks lääne turule, ütles eile RUMA esindaja Peterburis Mihhail Aleksejev.
    Terminal peab valmima 2002. aastal, andes tööd ligi kahesajale inimesele, ütles RUMA strateegiliste investeeringute asepresident Daniel Bain.
    Terminali rajamist finantseerib rahvusvaheline pankade grupp, kuhu kuulvad Hypo Vereinsbank, Banca Commerciale Italiana ja UniCredito Italiano. Ligi 1,8 miljardi krooni suuruse põhiinvesteeringu teinud Hypo Vereinsbank laenab projektile täiendavalt ligi 740 miljonit krooni käibekrediidina. Hansapank finantseerib projekti ligi 100 miljoni krooniga.
    Projekti omakapital on üle 1,1 miljardi krooni.
    Alltöövõtulepingud Eesti ehitusfirmadega sõlmitakse uue aasta esimeseks kvartaliks.
    Asjatundjate hinnangul tasub investeering end ära juba 400 000tonnise aastase tootmismahu juures, mis kujuneb 35 000ruutmeetrise pinnaga lao ja tootmishoone esialgseks võimsuseks. Teraseterminal kujutab endast mitmekordset hoonet, millest saab ainuke kontrollitud kliimaga metalliladu Balti riikides.
    Eile Venemaa tähtsaimasse metallurgiakeskusesse Tserepovetsi sõitnud Aleksejev ütles, et RUMA-l pole veel sõlmitud lepinguid terase tarnijatega, kuid läbirääkimised on alanud. RUMA projektiga seotud ettevõtete direktorid kogunesid eile Londonisse kooskõlastama projekti käivitamist.
    Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson ütles, et RUMA projekt on teretulnud, sest toetab valitsuse ideed Eesti arenemisest rahvusvaheliseks jaotuskeskuseks, mida läbivale kaubale antakse omalt poolt lisaväärtus.
    RUMA teraseterminal tekitas alles hiljuti ülisuuri pingeid Tallinna Sadama operaatorites, kes kardavad halvatust Tallinna Sadama transiidis, sest ebaõnnestunud kohavalikuga lõigatakse ära juba tegutsevate ettevõtete arenguruum. RUMA investeering on olnud pinnuks silmas naftatransiidi aktsiaseltsile E.O.S. ja väetiseterminalile DBT, kes soovisid RUMA poolt kolme aasta jooksul nende naabruses kasutuseta seisnud platsi oma ettevõtmiste laiendamiseks kasutada. ?Leping RUMAga on täielik absurd,? teatas mõni aeg tagasi ASi DBT nõukogu esimees Vladimir Volohhonski.
    RUMA tõttu võivad hakata takerduma sadamas juba tegutsevate operaatorite raudteeveod, sest liiga tiheda asustuse tõttu pole teraseterminalile võimalik tagada sujuvat vagunite etteandmist, ütles Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch.
    Venemaa vagunite ülikalli kasutusaja tõttu ähvardab terasevagunite takerdumine Muugal operaatoreid suure rahalise kahjuga.
    ?RUMA-l puudub tõsiseltvõetav logistiline plaan,? rääkis Juchnewitsch. ?Nende teraserongid tuleb terminalile valitud asukoha eripära tõttu hakkida 4?5 jupiks, mis kokkuvõttes ummistab kõigi operaatorite liikluse.?
    RUMA-l on Sakkovi sõnul hoonestusõigus ühe täiendava raudteeharu rajamiseks sadama raudtee etteande ja ärasaate rööpmepargis, mis leevendab mõnevõrra oodatavaid raskusi. Ta kinnitas, et sadamal on lahendused olemas ka kõige tülikamateks olukordadeks. ?Endise pangatöötajana võin kinnitada, et kui juba rahvusvahelised pangad annavad laenu, on tegemist hea projektiga,? lisas Sakkov.
    RUMA investeering Eestisse ületab rootslaste poolt 1998. aastal Hansapanka tehtud 3,5 miljardi kroonise paigutuse.
    Leping ASi Tallinna Sadam ja RUMA vahel sõlmiti 1997. aastal, kui Eesti-poolne eestvedaja oli toonane teede- ja sideminister, praegune Pakterminali juhatuse esimees Raivo Vare.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Soome pangajuhid ennustavad lühikest majanduslangust
Soome pangajuhtide arvates tuleb majanduslangus leebe ja kestab paar kvartalit, kirjutab Kauppalehti.
Soome pangajuhtide arvates tuleb majanduslangus leebe ja kestab paar kvartalit, kirjutab Kauppalehti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.