Miljard krooni euroraha leiab tee Eestisse

Kui eelmisel aastal oli Eestil taotluste esitamisega Euroopa Komisjonile abiraha saamiseks probleeme, siis tänavu on asjad palju paremini sujunud, kinnitab eurointegratsiooni büroo juhataja Henrik Hololei. ?Eesti on praegu ainuke kandidaatriik, kes on omalt poolt täiesti valmis Phare 2001 programmeerimiseks ? ministrid on taotlused kinnitanud ja kaks nädalat tagasi on need Euroopa Komisjoni ära saadetud. Edasiliikumine sõltub aga paljuski sellest, kuidas komisjon hakkama saab,? ütleb Hololei.

Kahe teise euroliidupoolse abiprogrammi ? ISPA ja SAPARDi ? osas tunnistas Hololei, et siiski pole ei Eesti ega ükski teine kandidaatriik saanud neid vahendeid sel aastal kasutada. ?Kuid see raha on olemas ja läheb kasutusse järgmisel aastal,? märgib ta, lisades, et katastroofiliseks või isegi mitte halvaks olukorda nimetada ei saa.

Euroopa Liidu ühinemiseelne abi aastateks 2000?2006 jaguneb kolmeks: Phare, millega Eesti saab umbes 375 miljonit krooni aastas, ISPA keskkonna ja transpordi infrastruktuuriprojektideks (440 miljonit) ja SAPARD põllumajanduse ja maaelu arendamiseks, milles Eesti osa on umbes 190 miljonit krooni aastas. Kaks esimest on mõeldud vaid riigisektorile, SAPARDist aga saavad osa ka eraettevõtjaist põllumajandustootjad.

SAPARDi rahakraanide avamise otsustas Euroopa Komisjon alles möödunud kolmapäeval, kuid siinsete põllumeeste rõõmuks ei lähe kaotsi ka selleks aastaks kavandatud summad, kuna komisjon lubas nende kasutamist järgmiselgi aastal. SAPARDi toetused jagunevad mitmeks valdkonnaks. Näiteks investeeringuid põllumajandusettevõtetesse saab taotlema hakata järgmise aasta 1. veebruarist, kuid külade renoveerimiseks võib euroraha küsida 2002. aastal.

Investeeringutaotlusele on seatud hulk tingimusi, nagu näiteks riigi osalus alla 25%, riigimaksu võlgnevuste puudumine, 50protsendiline omafinantseering, aga ka erialaste teadmiste olemasolu. Põllumajandusministeeriumi teatel võetakse taotlusi vastu põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) piirkondlikes büroodes ja PRIA keskuses Tartus.

Kui SAPARDi raha saab maarahvas ilmselt kätte, siis näiteks Phare osas on Eesti-poolse saamatuse tõttu kukkunud ära 26,5 miljoni krooni suurune investeering Tallinna sadama seiresüsteemi rajamiseks.

?Raha läks Eesti jaoks kaotsi ja see oli täielikult teede- ja sideministeeriumi planeerimise viga. Ei saadud õigeaegselt projekti kirjeldust valmis ja kui see valmis saadi, siis polnud nõuetekohane,? ütleb Phare Eesti üksuse juhataja Marko Rillo. ?See sunnib meid asjaga seotud struktuure tõsisemalt üle vaatama. Seda ei taha küll näha, et meie taha asjad seisma jääks ja meie enda süül raha saamata jääks,? tõdeb Hololei. ?Samas oleme me kokkuvõtlikult suutnud kulutada isegi rohkem raha, kui meile algselt on kavandatud.?

Ohus on aga veel teinegi, maksimaalselt 78 miljoni krooni suurune Phare investeering raudteesse. See projekt näeb ette muu hulgas suures koguses raudteeliiprite ostmist, mis Eesti Raudtee ilmse erastamise tõttu on probleemiks kujunenud.

?Euroopa Komisjoni delegatsioon on pannud selle projekti kohale küsimärgi, kuna põhimõtteliselt rahastab EL ainult selliseid projekte, millest saab kasu kas EL ise või siis kandidaatriigid. Kuna valitsus ei ole teinud lõplikku otsust raudtee erastamise osas, siis on ELi jaoks õhus võimalus, et see raha ei lähe mitte ELi ega kandidaatriigile, vaid hoopiski Ameerika omaniku kätte mingil hetkel,? selgitab Rillo.

Ta uskus siiski, et projektist viiakse kindla peale ellu teine osa ? laboratooriumiseadmete ostmine. ?Hangitakse vagun, millega on võimalik raudteed mööda edasi-tagasi sõita ja kontrollida, kas kuskil liiprites on mikroskoopilisi pragusid. Et ei peaks enam kaks meest käima liipritel ja mikroskoobiga uurima,? räägib Rillo.

Teised projektid on takerdunud pigem Euroopa Komisjoni taha. Näiteks suurte infrastruktuuriprojektide rahastamiseks mõeldud ISPA raames on Eesti esitanud sel aastal kuus taotlust, millele pole Euroopa Komisjon aga veel ametlikult vastanud.

?Mitteametlikult on need projektid heaks kiidetud, kirjalikku kinnitust pole veel meile jõudnud,? tõdeb rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist Priit Utso.

Eesti soovib ISPA kaudu saada euroraha kahele transpordiprojektile ? Via Baltica esimesele etapile ja Koidula piiripunkti ettevalmistustöödeks ? ning neljale keskkonnaprojektile.

Iga ISPA kaudu rahaabi saava projekti suurus on minimaalselt 78 miljonit krooni, kohalik investeering peab ulatuma vähemalt 25 protsendini ning tegemist peab olema riigipoolse projektiga.

?Kui näiteks SAPARDi toetust saab taotleda ka iga väike talunik, siis ISPA on riiklik ? raudteeprojektid raudteeameti kaudu, maanteed maanteeameti kaudu ja keskkonnakaitseliste projektide algatused tulevad kohalikelt omavalitsustelt,? selgitab Utso. Ta lisab, et kui näiteks AS Tallinna Vesi täielikult erastataks, siis ISPA raha sellele taotleda ei saa. Osaliselt erastatud ASi Tallinna Prügilad puhul aga rahastab ISPA ainult Jõelähtme prügila sissesõiduteede rajamist, mis jäävad 100% linnale. ?Otseselt prügila ehitust, mis on operaatori ülesanne, ei rahastata,? täpsustab Utso.

Juba detsembris esitatakse Utso sõnul ISPA 2001 raames kaks taotlust, kevadeks peaks aga saama kokku vähemalt kuus taotlust. ?Esimesed kaks on Tallinna prügila sulgemine Pääskülas ja Pärnu piirkondliku prügila ehitus Paikuse vallas,? tutvustab Utso. Projekti kohaselt jätkatakse ka Via Baltica teise etapiga ja Koidula piiripunktiga ning käsile võetakse Kirde-Eesti reoveepuhastussüsteem ja Tartu piirkonna prügila.

Kui seni käisid taolised projektid Phare kaudu, siis nüüdsest keskendutakse selles osas rohkem investeeringutele infotehnoloogiasse ning projektidele, mis puudutavad seadusloomet, haridust, muulaste integratsiooni, turismi ja avaliku sektori reformi.

?Näiteks jätkub mitte-eestlaste integratsiooni projekt, mille üheks osaks olid mäletatavasti need suured posterid ja reklaamid, et kas oma naabrit tunned. Projekti raames anti ka palju keeleõpet,? räägib Rillo. ?Ja kohe-kohe kuulutatakse välja hange Eesti politseile kriminalistikalabori seadmete ostmiseks, mis võimaldaksid tuvastada sõrmejälgi ja luua üle-Eestilise sõrmejälgede andmebaasi.?

Projektide vähempakkumistel on saavad osaleda kõik Eesti ettevõtted, ELi liikmesriikide ja kandidaatriikide firmad.

Kokku on Eestile Phare raames kavandatud 375 miljonit krooni aastas, kuid tegelikkuses võib saadav rahasumma ka suuremaks osutuda, kui pakutavad projektid tunduvad Euroopa Komisjonile piisavalt ahvatlevad ja kvaliteetsed. Sel aastal on Eesti taotlenud Pharelt toetust ligi 517 miljonit krooni, millest on juba eraldatud ligi 370 miljonit.

Nii Phare, ISPA kui SAPARDi raha on mõeldud liitumiseelse abina. Kui Eesti saab ELi liikmeks, avanevad liidusisesed struktuurifondid, millest näiteks Iirimaa on 1989. aastast alates saanud üle 170 miljardi krooni võitlemaks selliste probleemidega, nagu madal sissetulek, tööpuudus, emigratsioon, vähe arenenud infrastruktuur, suur sõltuvus põllumajandusest, väikesed investeeringud.