Rahandusministeeriumil ohtlik seisukoht finantsjärelevalve küsimuses

Eesti Pank on üllatunud ja mures rahandusministeeriumi ühtset finantsjärelevalvet puudutavate põhiseisukohtade muutlikkuse pärast.

Rahandusministeeriumi juures töötas 4. augustist kuni 16. oktoobrini finantsjärelevalve seaduse väljatöötamise ametkondadevaheline komisjon, kelle tegevuse lähtepunktiks oli Eesti Panga juures asuva iseseisva finantsinspektsiooni mudel.

Lähtepunkt tulenes rahandusministeeriumi ja Eesti Panga esindajate vahel saavutatud ühisest arusaamisest, et see variant tagaks praegustes oludes kõige tegusama finantsjärelevalveinstitutsiooni.

Hetkel kallutavad Eesti Panga käsutuses olevad ressursid ja kompetents toetama nimelt sellist lähenemist. Sellele seisukohale ei olnud rahandusministeeriumil komisjoni töö vältel vastuväiteid.

Nüüd on rahandusministeerium üsna ootamatult jõudnud seisukohale, et eelistatud variandiks on siiski ühtse finantsjärelevalve moodustamine valitsusasutusena. Seejuures on viidatud justiitsministeeriumi seisukohtadele Eesti Panga kui põhiseadusliku institutsiooni pädevuse osas.

Eesti Pank ei taha mingil juhul seada kahtluse alla võimalust moodustada ühtne finantsjärelevalve valitsusasutusena.

Seni valitsusasutusena tegutsenud finantsjärelevalveasutuste ? eelkõige väärtpaberiinspektsiooni ? kogemust arvestades on aga alust kahelda, kas ühtse finantsjärelevalveasutuse kui valitsusasutuse moodustamist suudetakse vajalike rahasummadega katta ning piisaval määral tagada järelevalveasutuse sõltumatus.

Eesti on andnud rahvusvahelisel tasandil siduvaid lubadusi finantsjärelevalve kvaliteedi parandamise kohta. Nende lubaduste täitmist jälgitakse muu hulgas Euroopa Liidu liitumisläbirääkimiste kontekstis ja see võib mõjutada Eesti saamist euroliidu liikmeks.

Eesti Pank on eluliselt huvitatud, et Eesti finantssektori järelevalve seisaks tugevalt jalul.

Eesti põhiseadusega on keskpangale pandud ülesanne vastutada raha- ja finantssüsteemi stabiilsuse eest.

Arvestades panganduse ülekaalukalt suurimat osakaalu Eesti finantssektoris, ei saa keskpank jätta osutamata ohtudele, mis tuleneksid pangajärelevalve tegevuses saavutatud taseme langemisest.

Vastavalt Eesti Panga nõukogu otsusele 4. märtsist 1999 ei saa Eesti Pank mingil juhul lubada, et finantsjärelevalve reformi käigus tekiks praeguste järelevalvet teostavate institutsioonide, eelkõige pangainspektsiooni töö efektiivsuse ja usaldusväärsuse osas kasvõi ajutine tagasilangus.

Rahandusministeerium ei ole oma meelt finantsjärelvalve osas muutnud ja tegutseb vastavalt valitsuse otsustele, kinnitas rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik.

Vaariku sõnul on valitsus kahel korral otsustanud, et finantsjärelevalve moodustatakse valitsusasutusena, kuid otsustamise juures ei ole olnud justiitsministrit.

Justiitsministeerium ei andnud Vaariku sõnul finantsinspektsiooni seaduse eelnõule oma heakskiitu, sest see ei vastanud Eesti õigussüsteemile ja oli vastuolus põhiseadusega.

Eelnõu kohaselt oleks sõltumatu finantsjärelevalve Eesti Panga alluvuses. ?Palju rohkem kui kemplemine alluvuse üle huvitab meid selle järelvalve tegelik toimimine,? kinnitas Vaarik.

Autor: ÄP Online