Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Piirüüri säilimine halvendab pealinlase elukeskkonda
Minu nägemuses on elukeskkond see ümbruskond ja olustik, milles me suurema aja ajast mööda saadame. Kahjuks on Tallinna elukeskkond valdavalt tehislik, mille üks suur osa on tüüpprojekti järgi ehitatud vananevad paneelelamud, kus elukvaliteet vastab järjest vähem neid kasutavate inimeste ootustele.
Elukeskkonna parandamine nõuab investeeringuid elamufondi renoveerimiseks. Ilma selleta ei ole võimalik tagada elukeskkonna säilimist seniselgi tasemel. Mustamäe linnaosas tehtud uuringute baasil tuleb vajalike kulutuste suuruseks vähemalt 500 kr/m². Statistilise keskmise 50 m² suuruse korteri kohta teeb see 25 000 krooni. Kui vajalikud tööd teha kümneaastase pangalaenuga, siis peaks praegustele hoolduskuludele lisama laenu kustutamiseks vajalikud 5 kr/m² kohta.
Tallinna linnavalitsuse uus koalitsioon on seisukohal, et üüri tõsta ei saa. Kuna igas elamus võib olla ka üürnikke, siis nende õiguste kaitseks kehtestatud piirüür (Tallinnas 8 kr/m²) määrab faktiliselt elamu hoolduseks tehtavate võimalike kulutuste suuruse. Kuna üüri ei tõsteta, siis kaob praktiliselt võimalus elukeskkonda parandada elamute kasutusmugavuse (energia kokkuhoiu) tõstmise kaudu.
Saab vaid tõdeda, et linna juhivad poliitikud, kellele elamute tehniliselt põhjendatud praktilise majandamise mudel on tundmatu. Kahjuks ei sisalda linna eelarve seletuskiri õpetust, kuidas kohendada amortiseeruvat elamufondi. Küll on seal kinnitatud, et jätkub munitsipaalsete ?majavalitsuste? müük, kes peavad tagama eraomanike eluasemekorralduse kohalikult omavalitsuselt saadud tingimustel.
Autor: Meelis Pääro