Tööjõunappus piirab ettevõtete arengut

Juba praegu on ettevõtjatel raske leida ka kõige lihtsama töö tegijaid, rääkimata näiteks IT-juhtidest, keda maapiirkondades tuleb tikutulega otsida.

Rahandusminister Siim Kallase sõnul saab Eesti edasiste investeeringute pudelikaelaks just tööjõupuudus. ?Käisin Valgas Sangari tehases, nad tahaksid tootmist laiendada, oleks vaja täiendavalt tööle võtta 150 inimest, kuid pole kedagi võtta,? rääkis Kallas. ?Sama seis on ka näiteks Narvas endises Baltijetsi tehases, kus ettevõtte areng seisab tööjõupuuduse taga.?

Samas on nii Valga kui ka Narva ühe kõrgema töötuse määraga piirkondi.

Kallase sõnul oleks juba täna mõtet rohkem mõelda tööjõu vaba liikumise peale, mitte oodata Eesti Euroopa Liitu astumiseni.

Hansapanga juht Indrek Neivelt ütles, et puudu pole mitte ainult nn sinikraedest, vaid ka ?valgekraesid? annab otsida.

?Kui Eestisse annaks meelitada kasvõi 2000 inimest Euroopa Liidust, kes igaüks saaksid miljon krooni aastas palka, maksaksid nad samapalju tulumaksu kui kogu Pärnu linn,? ütles Neivelt.

ASi Kalev nõukogu esimees Heino Priimägi ütles, et väljaspool Tallinna on kvalifitseeritud tööjõu puudus suur probleem. ?Kalevisse pole probleem töötajaid leida, aga kui ma otsin oma majale Läänemaal remondimehi, siis pean neid ikka Tallinnast või Haapsalust vaatama,? rääkis Priimägi. ?Kohapeal on puudus ka kõige lihtsama töö tegijatest.?

Ka ASi Põlva Piim juhataja Aivar Häelm nentis, et kvalifitseeritud tööjõudu on raske leida.

?Meie finantsjuht, marketingijuht, kvaliteedi- ja arengujuht on näiteks kõik Tartust, sest Põlvas me selliseid inimesi ei leidnud,? rääkis Häelm.

?Kui kevadel koondasime elektrikke ja lukkseppi, siis leidsid nad väga kiiresti uue töö.?

Häelmi sõnul on Põlva Piim andnud Eesti Põllumajandusülikoolile teada, et nad võivad oma tudengeid tuua tehasesse ekskursioonidele. ?Loodame, et kellelgi neist tekib huvi tulevikus meie juurde tööle tulla,? lisas ta.

Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu juhatuse esimehe Jüri Käo hinnangul on valitsuse kava anda 2004. aastaks erakätesse 30% kutseharidusest ebapiisav ega taga ettevõtjaid rahuldavat kutsehariduse taset. Käo arvates tuleks kutseharidus tervikuna erakätesse anda.

Ametiühinguliider Kadi Pärnitsa sõnul tuleks suurt tähelepanu pöörata täiend- ja ümberõppele. ?Täna saavad täiendõpet vaid tippjuhid, personaliotsingufirma Fontes uuringute kohaselt õpib iga töötaja aastas vaid neli päeva,? ütles Pärnits. Samuti tuleks Pärnitsa sõnul töötajatele anda elementaarseid majandusteadmisi, näiteks kuidas kujuneb palk ning kuidas ettevõtte laenukoormus mõjutab selle töötajaid.