Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti teaduses konkurents nõrk

    Eesti teadlasi finantseeritakse riigieelarvest kolmel viisil: institutsioonide, teadustööde ja infrastruktuuri kaudu.
    2001. aasta riigieelarvest on planeeritud Eesti Teadusfondile 72,6 miljonit, Teaduste Akadeemiale 12,6 miljonit, Eesti Hariduse ja Teaduse Andmeside Võrgule 10,8 miljonit ning teadus- ja arendusasutustele 6,2 miljonit krooni. Koos muude kuludega kokku enam kui 316 miljonit krooni.
    Lisanduvad mitmesugused riiklikud toetused ülikoolidele ja õppejõudude töötasud, mis peaksid sisaldama endas ka teadustööd.
    Mullu esitati teadus- ja arendusasutuste (TAA) toetuseks 471 taotlust kogumahus 269 miljonit krooni. Neist rahuldati 376 mahus 157 miljonit krooni ehk 80% taotlustest.
    Samal ajal leiab Ameerika National Science Foundationi poolt finantseerimist ainult iga kolmas esitatud projekt. Konkurents on üle kahe korra tihedam. Riigi osa teaduses on 1965. aasta 65 protsendilt langenud 30 protsendile praegu ning samal ajal on erasektori osa vastavalt tõusnud.
    Riiklikult finantseeritavate teadustööde eelarvest moodustab haridusministeeriumi teaduse talituse juhataja Maie Toimeti sõnul palgafond kuni 70 protsenti, kuid enamiku projektide palgafondi osa 50 protsenti eelarvest ei ületa.
    Kusjuures ei tasustata teadustöö täitjaid, vaid abipersonali, sest täiskohaliste õppejõudude palk juba sisaldab teadustööd. Toimeti sõnul kavatsetakse senist teadustööde finantseerimist lähiajal reformida.
    Teadustöö finantseerimistaotluses esitatakse küll põhjalik ülevaade kirjutistest, mis teemaga kuidagi seotud on, kuid jääb selgusetuks, mis oli see teenus, mida riik ostis, nagu jääb selgusetuks, mille peale raha kulutada kavatsetakse.
    Nii oli näiteks Tartu Ülikooli välismajandusprofessori, riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni liikme Janno Reiljani 1999. aasta taotluses teemaks ?Eesti sotsiaalmajandusliku arengu strateegiad ettevalmistumisel ühinemiseks Euroopa Liiduga? summas ligi pool miljonit krooni. Taotluses oli toodud rida majandustemaatilisi ettekandeid, kirjutisi ja ajaleheartikleid ning nimetatud kuludena vajadust täiendavalt (eelmise aasta suhtes) arvutipargi uuendada 50 000 krooni eest ja maksta täiendavaid töötasusid 75 900 krooni.
    Erainstitutsioonid pole seni leidnud riiklikku finantseerimist, sest nad pole evalveeritud ehk hinnatud asjakohase ekspertkomisjoni poolt. Ainsana on evalveeritud täielikult riigile kuuluv AS Küberneetika ning jaanuaris ootab evalveerimise tulemusi Kõrgema Kommertskooli (EBS) Balti Uuringute Keskus.
    EBSi teadussekretäri Sirje Keevalliku sõnul on lootused kõrged ning EBS laiendaks kindlasti oma teadustegevust, kui nad saaks konkureerida riiklikule teadustellimusele võrdselt riigi ülikoolidega.
    Riiklikke toetusi pole saanud ka ükski eraettevõttes või erainstitutsioonides tehtav teadus- või arendustöö.
    Tartu Teaduspargis tegutseb 36 suuremat või väiksemat ettevõtet, kes tegelevad tipptehnoloogia väljatöötamise, tootmise ja pakkumisega.
    Investeerimispank Lõhmus, Haavel & Viiseman on neist nn spin-off?idest küll huvitatud, kuid pole ühessegi veel investeerinud, ütles LHV partner Tarmo Jüriste. ?Nad on äärmiselt kvaliteetsed allhanke tegijad ning kõigil polegi ambitsiooni saada Microlinkiks või Oracle?iks. Ning see on normaalne,? kommenteeris Jüriste väikeste tehnikafirmade olukorda.
    Ühe sellise ettevõtte, tarkvaratootja ASi Aprote juhi Toomas Saarseni sõnul on lihtsam ise raha teenida kui seda teadusfondist taotleda. Samas pidas Saarsen võimalikuks, et Aprote taotleks Eesti teadusgrante, kui see oleks lihtsam ja mugavam. Aprote klientideks on sellised majandusgigandid, nagu Deutsche Aerospace Airbus, Dräger ja Hansapank ning politseiamet ja Tele2.
    ASi Privador projektijuhi Olev Sepa sõnul ekspordib Privador kogu oma kõrgtehnoloogilised uue põlvkonna tooted: e-dokumet ja siseturbe tarkvara. Siiski pole Sepa sõnul Privadori näol tegemist teadusettevõttega, nagu AS Küberneetika, kus töötab sadakond doktorikraadiga teadustöötajat.
    Ka Teaduste Akadeemia presidendi Jüri Engelbrechti sõnul on Eesti teaduse probleemiks seni olnud erakapitali vähene kaasamine. Tema arvamus on, et edukuse näitajaks on summaarne protsent, mis SKTst teadus- ja arendustegevusele kulub ning on kaitsnud minimaalselt 2% SKTst kulutamist teadustegevusele. Samas ei pea Engelbrecht 2% mingiks maagiliseks piiriks. Eesti kulutas teadustegevusele majandusministeeriumi andmetel mullu 0,7% ja tänavu 0,65% SKTst.
    Poliitikauuringute keskuse Praxis tegevjuhi Peter Lõhmuse sõnul on selline lähenemine vastuvõetamatu. ?Niimoodi iga valdkonna sooviprotsente liites ei jõua me kuidagi 100 protsendini, vaid oluliselt enamani,? ütles ta. Lõhmuse sõnul on oluline märgata, et Eestis pole nii suur ja rikas kui USA: ?Ei tasu unistada, et Eesti rahadega tõuseksid siit nobelistid.? Väikese riigi jaoks on tema sõnul ainuke võimalus avatus ja seniste teadmiste efektiivne rakendamine.
    Lõhmuse sõnul jääb eriti sotsiaalteaduste vallas vajaka Eestis kvaliteetsetest rakendatavatest uuringutest ning samal ajal ka eriti avaliku sektori suutlikkusest teadlaste analüüse rakendada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kaspar Oja: valesti arvutatud inflatsioon annab ettevõtjale väära lähtepunkti
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Ragnar Roos: elektriauto võib olla abimees elektrikriisis
Tormide ja energiakriisi valguses tuleb olla valmis võimalikeks elektrikatkestusteks. Üks abimeede kriisiolukordade leevendamiseks on kasutada elektriautosse salvestunud elektrit, kirjutab elektriseadmete tootja Eatoni Eesti müügijuht Ragnar Roos.
Tormide ja energiakriisi valguses tuleb olla valmis võimalikeks elektrikatkestusteks. Üks abimeede kriisiolukordade leevendamiseks on kasutada elektriautosse salvestunud elektrit, kirjutab elektriseadmete tootja Eatoni Eesti müügijuht Ragnar Roos.
Euroopa Keskpanga peaökonomist: oleme inflatsiooni tipu lähedal
Euroopa Keskpanga peaökonomist Philip Lane ütles, et tarbijahindade kasv on tõenäoliselt oma haripunkti lähedal. Lane ootab intressimäärade langust kogu järgmise aasta jooksul.
Euroopa Keskpanga peaökonomist Philip Lane ütles, et tarbijahindade kasv on tõenäoliselt oma haripunkti lähedal. Lane ootab intressimäärade langust kogu järgmise aasta jooksul.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kirjanen lahkub Graanul Investi juhatusest
Möödunud aastal puidukontserni Graanul Invest USA fondile müünud Raul Kirjanen lahkub ettevõtte juhatusest ning jätkab nõukogu liikmena.
Möödunud aastal puidukontserni Graanul Invest USA fondile müünud Raul Kirjanen lahkub ettevõtte juhatusest ning jätkab nõukogu liikmena.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Enterprise Europe Network – info ja tugiteenused ambitsioonikale Eesti ettevõttele
Euroopa Liidu algne idee baseerus liikmesriikide vahelisel majanduskoostööl. Tänane siseturg pakubki rohkelt võimalusi ja majandusvabadusi, et ettevõtjad saaksid kasvada ning oma unistused ellu viia. Eesti ettevõtjaid aitab selles Enterprise Europe Network.
Euroopa Liidu algne idee baseerus liikmesriikide vahelisel majanduskoostööl. Tänane siseturg pakubki rohkelt võimalusi ja majandusvabadusi, et ettevõtjad saaksid kasvada ning oma unistused ellu viia. Eesti ettevõtjaid aitab selles Enterprise Europe Network.

Olulisemad lood

Esmaspäevane raadiohommik: juust, parkett ja turistid
Vestleme esmaspäeva hommikul kolme ettevõtjaga: ühega parketist, teisega juustust ja kolmandaga turistidest.
Vestleme esmaspäeva hommikul kolme ettevõtjaga: ühega parketist, teisega juustust ja kolmandaga turistidest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.