Müüt USA tugeva dollari poliitikast

28. veebruar 2001, 00:00

Juba ühes oma esimeses esinemises tekitas USA uus rahandusminister Paul O?Neill väikese skandaali. Tema eelkäijad Clintoni päevilt, Robert Rubin ja Lawrence Summers, rõhutasid igal võimalikul juhul, et USA järgib tugeva dollari poliitikat. Oma kõnes ütles O?Neill aga hiljuti: ?Meie eesmärgiks ei ole säilitada tugevat dollarit.? Kui talt seejärel sellise poliitilise kannapöörde kohta selgitust paluti, ütles O?Neill, et ta eksis. Tegelikult rääkis ta tõtt ja eksisid hoopis härrad Rubin ja Summers.

Asi selles, et USA-l ei olegi vahetuskursi poliitikat. Kui Föderaalreservi juht Alan Greenspan kaalub, mis suunas intressimäärasid liigutada, ei mõtle ta üldse sellele, kuidas see mõjutab dollari kurssi euro, jeeni või teiste valuutade suhtes. Ehkki Föderaalreservil on võimalus otseselt sekkuda vahetuskursi kujunemisse, on see pigem teoreetiline. Föderaalreservi rahapoliitilised otsused sõltuvad ennekõike USA sisemajanduse tugevusest-nõrkusest ja inflatsioonist.

Rusikareegel on, et intressimäärasid tuleb langetada siis kui majandus jahtub, ettevõtetel on kasutamata tootmisvõimsusi ja inflatsioon on madal. Kui aga majandus huugab, kõik tootmisressursid on mängus ja inflatsioon tõstab pead, peab tõstma ka intresse. Ühesõnaga, Föderaalreserv püüab hoida rahapoliitikaga inflatsiooni nii madalal, et dollar säilitaks oma ostujõu USA kaupade ja teenuste suhtes.

Mis sundis siis eksrahandusministreid omal ajal kinnitama, et USA ajab tugeva dollari poliitikat? Selle loogika järgi peaks USA-l ju olema ka nõrga euro poliitika või nõrga jeeni poliitika. Tegelikult oleksid mõlemad pidanud juba siis tunnistama, et USA-l ei olegi vahetuskursi poliitikat.

Tegemist ei ole mitte ainult ilusa ja patriootilise loosungiga, vaid vastupidine oleks tähendanud, et kõrged riigiametnikud tahavad eurot nõrgendada. Sellele lisaks lootsid USA valitsusametnikud, et toetus tugevale dollarile stabiliseerib valuutaturge isegi juhul kui rahapoliitikaga ei õnnestu dollari tugevust säilitada. Arvati, et ilma sellise toetuseta oleks dollari kurss mõlema põhivaluuta suhtes kohe kukkunud, sest turud oleksid seda tõlgendanud kui fakti, et isegi USA rahandusminister ei toeta enam dollarit ja oleksid asunud kursilanguse ootuses dollarit suurtes kogustes müüma. Seega oli tegemist lühema, mõneaastase perspektiivigan poliitikaga.

Arvestades praegust trendi, kus USA majandus jahtub ja Euroopa majandus tugevneb, peaks dollari kurss euro suhtes edasi kukkuma vaatamata sellele, mida USA rahandusminister tugevast dollarist räägib. Odavam dollar oleks USA majanduse päästerõngas, sest see aitaks säilitada nõudlust USA kaupade järele ajal kui USA enda majandust ähvardab seisak. Ühtlasi nõrgeneks jeen dollari ning euro suhtes, sest Jaapani majanduse fundamentaalnäitajad on jätkuvalt nõrgad.

Kui valitsusametnike poolt tugevale dollarile antud tugi andis ülepea mingit efekti, siis oli selleks USA börsimulli kasv 1998-2000. Sellel ajal uskusid USA ja muu maailma investorid, et USA aktsiatesse ja võlakirjadesse tehtud investeeringud toovad tagasi muinasjutulisi rikkusi. See tõi siis endaga kaasa tehnoloogiaaktsiate hinnatõusu ja nüüd languse.

Naiivne ettekujutus, et dollar jääb euro suhtes igavesti tugevaks (ja tugevneb veelgi) suurendaks veelgi kapitali sissevoolu USAsse. Praegu ootavad analüütikud börsimulli lõhkemist, aktsiahindade langust ja dollari kursi kukkumist euro suhtes. Ülioptimism on asendunud üliettevaatlikkusega.

Milline peaks USA vahetuskursi poliitika siis olema? Rahapoliitika ei tohiks mõjutada vahetuskurssi, vaid peaks peegeldama siseriiklikku majanduskliimat. Väikeriikidel, mille väliskaubandus sõltub suurtest kaubanduspartneritest on võimalus määrata kindlaks sobivad vahetuskursi piirid või siduda oma kurss mingi kaubanduspartneri vahetuskursiga.

Suured ja suhteliselt suletud majandused nagu USA, Euroopa Liit ja Jaapan peaksid keskenduma oma majanduse arendamisele, jättes vahetuskursi turgude otsustada. Dollari vahetuskurss euro ja jeeni suhtes peaks ainult sõltuma nende kolme majandusbloki fundamentaalnäitajatest. Praeguse trendi jätkumisel võib oodata, et dollari kurss euro suhtes langeb edasi, nii nagu ka jeeni kurss dollari ja euro suhtes.

Rahandusminister Oneill?il oli tegelikult õigus, ehkki ta väljendas end kohmakalt. USA peaks jätma peitusemängu, lõpetades tugeva või nõrga dollari poliitikast rääkimise ja kinnitama, et vahetuskursid paneb paika valuutaturg.

© Project Syndicate

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:12
    Otsi:

    Ava täpsem otsing