Majanduskasv aeglustumas

Eelmise aasta IV kvartali 5,9-protsendine majanduskasv oli analüütikute hinnangul oodatust küll 0,5?1% võrra madalam, kuid samas mitte eriti üllatav, sest langusele viitasid juba varasemad näitajad.

?Majanduse jahtumise mõju on jõudnud Eestisse muu maailma jälgedes,? tõdes investeerimispanga Suprema peaanalüütik Veikko Maripuu. ?Oleme väga avatud ühiskond.? Samas lisas analüütik, et viimastel aastatel oluliselt muutunud majanduse struktuur välistab Eesti puhul siiski järsud ?okid.

Eesti Panga teatel on majanduskasvu aeglustumise peamiseks põhjuseks alates septembrist vähenema hakanud transporditeenuste eksport ehk siis naftatoodete transiidi langus. ?Võimalik, et transporditeenuste eksport jäigi 2000. aasta IV kvartalis 1999. a tasemele,? märkis keskpank oma avalduses.

Investeerimispanga Trigon Capital peaanalüütiku Toomas Reisenbuki sõnul vähenes Tallinna Sadama veosekäive mullu neljandas kvartalis 5?7% võrreldes aasta alguse kasvuga ning aasta viimastel kuudel jäi maht allapoole 1999. aasta näitajat. Langus on jätkunud ka tänavuse aasta kahel esimesel kuul.

Reisenbuki sõnul on maailmamajanduse languse tõttu langenud ka kõikide toormaterjalide hinnad ning see on avaldanud mõju kaubavahetusele tervikuna. ?Transiidi kaudu jõuab maailmamajanduse jahtumise mõju meieni,? märkis analüütik.

Lisaks majanduskasvu numbrile mõjutab teenuste eksport Reisenbuki sõnul märgatavalt ka Eesti jooksevkonto defitsiidi suhet SKTsse, Trigon Capital ennustab mulluse IV kvartali jooksevkonto defitsiidiks 15% SKTst. ?Võib-olla on see number turgu jälgivate investorite jaoks isegi olulisem,? lausus ta.

Peale transiidi languse, mis moodustab hinnanguliselt kümnendiku Eesti SKTst, andis oma osa mulluse IV kvartali nõrgapoolsesse kasvutulemusse suur tööpuudus. ?13,9protsendiline tööpuudus oli suurem, kui arvasime,? tõdes Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing. ?Võrreldes mulluse II kvartaliga halvenes suhe järsult,? lisas ta. III kvartalis oli tööpuuduseks 12,8%, mis oli aasta madalaim tase.

Analüütikute sõnul mõjutab töötus kohe kodumaist nõudlust ning eratarbimise kasvunumbreid. Viimases kvartalis vähenes tööstustoodangu müügi kasv, jäädes kuu keskmisena alla 6%. Varasemates kvartalites oli see näitaja üle 12%. Samuti vähenes jaemüügi kasv ligi paar protsenti võrreldes varasemate perioodidega.

?Meie suurimaks probleemiks on tööjõuturu paindumatus erinevalt muust majandusest,? tõdes Toomas Reisenbuk. Tema sõnul on regioonide areng tasakaalustamata.

?Riik tegeleb töötutega passiivselt,? lausus konjunktuuriinstituudi teadusdirektor Marje Josing. ?Kuid selle probleemiga peab tegelema kohe, pakkuma alternatiive ja leidma ümberõppe võimalusi.?

Statistikaameti makromajandustalituse teenistuse juhataja Erika Sisaski sõnul tuleb mulluse IV kvartali majanduskasvu hindamisel arvestada ka ligi kuuendiku SKTst moodustavat valitsussektorit, mis püsis samal tasemel võrreldes varasemaga, ning samuti kodumajapidamisi, kus ka kasvu ei toimunud. ?Tootmissektor seevastu kasvas tervikuna,? lisas ta.

Samuti märkis Sisask, et mulluse IV kvartaliga võrreldav 1999. aasta sama periood näitas juba 2protsendilist majanduskasvu erinevalt 1999. aasta varasematest kvartalitest, mis viitab võrdlusbaaside erinevale tugevusele.

Analüütikud prognoosivad tänavuseks majanduskasvuks 5?6%, mis viitab kasvuhoo vähenemisele. Toomas Reisenbuki sõnul on kogu maailma majandus praegu suhteliselt raskesti ennustatav ning Eesti majanduskasv sõltub välisteguritest.

Olemasolev töötuse määr on majandusele rahaliselt kaotus ? nagu kogu riik ei teeks mitte midagi kahe kuu jooksul.

Oukeni seaduse kohaselt väheneb riigi toodangu maht 2,5% juhul kui faktiline töötuse määr ületab loomuliku töötuse määra 1% võrra. Seda võimaliku toodangu mahuga võrreldes.

Arenenud lääneriikides võib loomuliku töötuse määraks arvestada umbes 4% tööealisest elanikkonnast. Eestis võib oletuslikult loomuliku töötuse määra hinnata 6% tasemele.

Oukeni seaduse kohaselt tähendab Eesti 13,9% töötuse määr, et riigi eelmise aasta hinnanguliselt 84 miljardi krooni suurune sisemajanduse kogutoodang võiks olla 100 miljardit krooni ehk 19% võrra suurem. Ühe inimese kohta ei tähendaks see mitte 60 000 krooni, vaid 71 400 krooni aastas.

juhtkiri: Eesti majandus püsib endiselt tugevalt jalgel

küsitlus: Kas majandusolud tänavu paranevad või halvenevad?